Euroopa põllumajandus muutub loodussõbralikumaks

Euroopa põllumajandus muutub loodussõbralikumaks

Eelmisel nädalal Euroopa Parlamendis heaks kiidetud põllumajanduspoliitika üks eesmärke on muuta põllumajandust keskkonnasõbralikumaks. See tähendab, et tulevikus peavad põllumehed tootma loodust säästvamalt või olema rahul väiksema toetusega, kirjutab Eurokratt.

Järgmise seitsme aasta jooksul kulub peaaegu 40 protsenti Euroopa Liidu eelarvest põllumajandustoetustele, 30 protsenti otsetoetustest seotakse uute keskkonnaalaste nõudmistega. Europarlamendi saadiku Ivari Padari sõnul on see taotlejatele kindlasti lisakohustus, kuid lahendatav lisakohustus.

Karmimalt mõjutab see maaharijaid Lääne-Euroopas, kus metsikut loodust pole paiguti enam eriti säilinud ning metsade asemel on kõikjal ülesharitud põllumaa. Näiteks näevad uued keskkonnasõbralikud nõuded ette, et need, kes soovivad saada kogu toetust, peaksid kasvatama oma põllul mitut põllukultuuri. Samuti on neil, kelle põllud on suuremad kui 15 hektarit, kohustus jätta osa oma maast nn ökoalaks ehk keerulisema nimetusega ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaks.

«Suurel osa Eesti põllumajandustootjatest on olemas sellised alad, kus ka jänku saab joosta ja orav hüpata. Sellega ei tohiks Eestis erilisi raskusi tekkida,» sõnas Padar. «Samuti hinnatakse ökoalade puhul, kui palju metsa piirkonnas kasvab. Kui metsa on territooriumist rohkem kui 50 protsenti, siis ei ole bioloogilise mitmekesisuse ala eraldamine kohustuslik.»

Ta lisas, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika kujundamisel püütakse võimalikult palju arvestada kõigi liikmesriikide huve ja vajadusi, kuid see on keeruline. Lisaks tuleb arvestada ka maksumaksjate huve, sest nende käest laekub raha, mida EL saab toetusteks laiali jagada.

«Kui lõpuni aus olla, siis on teatud piirkondi, kus see 5protsendilise ökoala välja mõõtmine toetuse saamiseks tundub jabur ja üks selline koht on Eesti. Meil ei ole probleemi sellega, et ritsikal pole kusagil siriseda,» sõnas Padar. «Eesti põllumeestel on kindlasti võimalusi kohandada keskkonnanõudeid oma majandusega. Üle-euroopalises kontekstis näen ma Eesti põllumeestel isegi teatud turueelist, kuna meil on mõnevõrra lihtsam neid tingimusi täita.»

Ka Eesti ühe suurima põllumajandustootja, OÜ Estonia nõukogu esimees Jaanus Marrandi on seda meelt, et loodust on vaja hoida. Temagi rõhutab, et Eestit ei saa hästi võrrelda mõne teise ELi riigiga, näiteks kas või Hollandiga.

«Hollandis pole päris loodust enam olemas, seal elab 300 inimest ruutkilomeetril. Meil elab kümme korda vähem. Hollandis pole looduses isegi sellist kohta, kus metsapeatust teha,» sõnas Marrandi, lisades, et sellise näite puhul on arusaadav nõue jätta osa põllumaast ökoalaks, kus põlluharimine on keelatud. «Meie tingimustes mõjub see natuke kunstlikuna. Ometi on tõsi, et loodust on vaja hoida ja põllumajandustootmine on enam-vähem ainus valdkond, mis võtab loodusresursi – päikese ja vee – ja teeb sellest inimestele toitu. Põllumees tegutseb loodusega koos ja ta peab nii ehk naa keskkonnaga arvestama. Enamik põllumehi seda ka teeb.»

Toimetaja Kadri Inselberg
E24Ȁriuudised, 01.12.2013

 

2013-12-02T10:00:00+00:00Esmaspäev, 2. detsember, 2013|Uudised|