Eesti kõige arvukama hirvepopulatsiooniga Saaremaal on põllumehed ka sel aastal hädas hirvekahjustustega.
Saaremaa suurima lihaveisekasvatusettevõtte OÜ Saare Veisekasvatus juhatuse liige Martin Leedo ütles Saarte Häälele, et nende ettevõte on sel aastal Kogula kandis hädas hirvedega, kes on praeguseks lõhkunud ligemale sada silopalli. Neist 20 silopalli on täielikult ära söödud.
“Suvi läbi mehed rabavad tööd ja talvel hirved lõhuvad ära,” oli veisekasvataja murelik, et veiste talvine söödavaru ulukite poolt nahka pannakse.
Leedo märkis, et probleemid hirvedega hakkasid pihta just pärast seda, kui läks külmaks ja hirvejaht (välja arvatud hirvepullid) 30. novembril ära lõppes. Jahimehed küll ütlevad, et tassige pallid ära, aga ma ei saa ju talvevaru korraga ära viia,” rääkis Martin Leedo, kelle sõnul pole hirved neile varem nii palju pahandust teinud. Veisekasvatusettevõttel on silopalle ka Pidulas ja Mustjalas, aga seal on laastamistöö olnud märgatavalt väiksem.
Orissaare valla Rauni ühistu taimekasvatuse juhi Heino Vaba sõnul on hirvekahjustustega sama lugu, mis varasematel aastatel. Täpne ülevaade puudub, kuid kindlasti on ka Rauni ühistul lõhutud juba vähemalt sadakond silopalli, mis riknemise vältimiseks kohe põllult ära tuuakse. 2009. aastal lõhkusid hirved Rauni ühistul oma pool tuhat rulli.
Hirvesid on liikumas päris palju, pühapäeval enne jahileminekut nägid Orissaare kandi jahimehed soo peal korraga 15 hirve. Eelmine päev oli Väike-Pahilas Haameri perekonnale kuuluval karjamaal nähtud hirvesid päevasel ajal rullide vahel magamas. Talunik Toomas Haamer ütles naljaga pooleks, et siis pole ju väga vigagi, kui hirved söövad mujal ja nende talu silorullide vahel ainult magamas käivad
Juba pikemat aega hirvekahjustustega hädas olev Rauni ühistu katsetas 2010. aastal silorullide kaitsmiseks Saksa päritolu preparaati Certosan, millega piserdati soos 400 silorulli.
Certosan on tegelikult mõeldud kitsede, jäneste ja hirvede tekitatud taimekahjustuste vastu. Tõrjevahendi toime põhineb lõhnal, mis on hirvedele vastumeelne, ning selle mõju võib kesta kuni pool aastat. Kahe aasta tagusele eksperimendile tagasi vaadates tõdes Heino Vaba, et mingit arvestatavat kasutegurit Certosan hirvede vastu ei anna. “Võibolla väiksemas mastaabis, kui sa neid järjest niisutad ja kastad, aga suures mastaabis on ta mõttetu,” rääkis Vaba.
2010. aasta sügisel tegi Eesti maaülikooli dotsent Tiit Randveer hirvede arvukuse suurenemisele viidates keskkonnaministeeriumile ettepaneku pikendada hirvevasikate küttimiseks lubatud jahihooaega kahe kuu võrra ehk jaanuari lõpuni. Peaaegu kõigis Euroopa riikides, kus leidub hirvi, kestab vasikate küttimine kauem kui Eestis. Näiteks Lätis ja Leedus vältab hirvejaht 31. detsembrini ning Ungaris ja Poolas koguni 28. veebruarini. Eestis kestab lehmade ja vasikate küttimine praegu novembri lõpuni.
Ka Eestis võis kümmekond aastat tagasi küttida hirvevasikaid jaanuari lõpuni, aga küttimisperioodi lühendati pärast juhtumit, kui vasikaküttimisloaga lasti maha hirvelehm.
Ain Lember, Saarte Hääl (12.12.2012)
