Holsteinide ja eesti punaste tervis nõuab erinevat lähenemist

Holsteinide ja eesti punaste tervis nõuab erinevat lähenemist

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Hanno Jaaksoni doktoritöö „Insuliiniresistentsusest piimalehmadel ja selle seostest tõu, toitumuse ja piima toodanguga” tõestas, et poegimisjägselt tuleb erinevaid veisetõuge kohelda erinevalt.

Doktoritöös võrreldi glükoosi tolerantsi testi rakendades insuliiniresistentsust eesti holsteini ja eesti punast tõugu lehmadel. Uuriti insuliiniresistentsuse seost toitumushindega ja piimatoodanguga ning selle muutumist, et välja selgitada poegimiseelse söötmistaseme mõju laktatsiooni alguse piimatoodangule, energiabilansile ja varulipiidide mobilisatsiooni ulatusele eesti holsteini tõul.

„Uuringute tulemusel selgus, et eesti holsteini tõul oli poegimisaegne toitumushinne madalam, mis näitab, et suurema toodangupotentsiaaliga holsteini tõugu lehmad ei suuda enne järgmist laktatsiooni punase tõuga samavõrra efektiivselt oma kehavarusid taastada,“ selgitas Eesti Maaülikooli doktorant Hanno Jaakson.

„Võrreldes optimaalses toitumuses lehmadega oli insuliiniresistentsus enam väljendunud ala- ja ületoitumuses lehmadel.“ Selgeks sai ka see söötmisstrateegiaga on võimalik vähendada alatoitumusest tulenevaid negatiivseid mõjusid.

„Kõhnade lehmade ratsioonis jõusööda osakaalu suurendamine enne poegimist suurendas poegimisjärgset söömust ja piima komponentide sünteesi ning vähendas varulipiidide mobilisatsiooni võrreldes poegimiseelselt optimaalses toitumuses olevate lehmadega, kelle ratsioonis oli jõusööda kogus väiksem,“ ütles Jaakson.

Loe edasi täispikka artiklit Maalehest

 

2013-01-21T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 21. jaanuar, 2013|Uudised|