Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
Ilmar Teevet on kiire mees, alati teistest mitme sammu võrra ees. Kui teised karjakasvatajad alles plaanisid uute lautade ehitust, olid Teevetil juba laudad-küünid kerkinud.
2006. aastal avati Sõõrike uus laudakompleks Vaki külas: lüpsilaut 550 lehmale koos silohoidlate ja jõusöödahoidla-ga. Samal aastal said valmis ka vasikalaut ja lägahoidla. Seejärel asus Teevet innukalt ehitama uusi hooneid. 2008. aastal valmis laut 300 kinnislehmale, 2009. aastal noorkarjale. Pea igal aastal on Vändra osaühingus midagi juurde või ümber ehitatud.
"Suures firmas ei tee üksi midagi, kõik saavutame meeskonnatööga," ütleb Ilmar Teevet. "Ma ei tee ühtegi tööd selleks, et ennast näidata, vaid ikka selle nimel, et loomadel oleks hea olla. Kui pidamistingimused on head ja kogu kompleks korras, on loomad rahul ja tuleb ka toodang."
Tänavu pälvis Ilmar Teevet Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima piimakarjakasvataja tiitli, Pärnumaa parimaks maaelu edendajaks on ta nimetatud 2008. ja 2012. aastal.
"Kõige suurem preemia mulle on töötajate naeratus, see on väga suur asi," ütleb Teevet ise. Ta lisab, et nende ettevõttes püütakse oma töötajatele maksta Eesti keskmist palka. Palka tõsteti viimati tänavu, nii saab näiteks lüpsja tuhat eurot kuus kätte. Selle mehe haare on lai ja mõtted lennukad, kuid majanduslikult täpselt kalkuleeritud.
"Kui põllumajanduse kasum jääb alla 25 protsendi, siis see põllumees ei ole jätkusuutlik, sest ta ei suuda investeerida. Tehnika-tehnoloogia vananeb viie aastaga ja vajab kiiresti väljavahetamist, kahjumlikult majandades ei ole see võimalik," rõhutab Teevet.
Eeskujulik noorkarjalaut
Uhkusega näitab Vändra OÜ juhataja oma ettevõtet, kus kahes laudakompleksis — Viratsaare noorkarjalaudas Võiera külas ja Sõõrike laudakompleksis Vaki külas — peetakse kokku üle 2600 looma.
Viratsaare soojustatud noor-karjalaut on Eestis üks eeskujulikumaid. Kui enamasti pannakse suurt rõhku uuele lüpsilaudale ning noorkarja peetakse vanemates lautades ja kesisemates tingimustes, siis Vändra osaühingus on noorkarja pidamisele pööratud sama suurt tähelepanu kui lüpsikarjale.
"Siin on unelmate laut, soojustatud nagu peab," teatab Teevet Viratsaare noorkarjafarmi kompleksis. Esialgu on vasikad lüpsifarmis viie-kuue kuuni, siis tuuakse nad Viratsaare farmi kahte lauta.
Kogu laudakompleksi ümbrus on asfalteeritud. Lisaks lautadele ehitatud korralik heina-kuur-söödahoidla, kus on eraldi boksid jõusööda ja mineraalide hoidmiseks.
Vändra OÜs peetakse väga oluliseks seda, et ka noorloomi saaks kasvatada nii, et nad oleksid võimelised andma kõrget toodangut.
"Me teadsime, et 2012. aastaks pidid kõik farmid olema valmis ja noorkari vabapidamisel, nii me järjest ehitasimegi," muheleb mees. Teatades, et farmiehituse pikendamine aastani 2015 tuli alles hiljem.
Sõõrike laudas lüpsavad rekordlehmad
Kuna Teevet sai kõik oma hooned paar aastat varem valmis ehitatud kui teised, on see andnud talle tubli edumaa: nüüd on ta saanud keskenduda piimakarja pidamise kvaliteedile ja toodangu tõstmisele.
Kui 2006. aastal valmis Sõõrike piimafarm, oli piimatoodang algul 5800 kg lehma kohta. Punane kari vahetati tasapisi mustakirju vastu, nemad annavad suuremat toodangut. Mullu oli ligi 1400pealise piimakarja aastalüps 10 700 kg lehma kohta, hetkeseisuga on see juba 11 100.
Suurt tähelepanu on pööratud ka söödatootmisele ja õigetele söödaratsioonidele. Teravilja all on 1700 ha. Eelmisel aastal kimbutas pikalt põud ja vilja saagikus oli alla nelja tonni hektarilt, kuid tänavu loodetakse saada vähemalt viis. Loomakasvatuse eest vastutab osaühingus Ene Vaakmann, taimekasvatuse eest Jaan Toobal.
Sõõrike farmis lüpstakse lehmi 2 x 24 DeLavali paralleel-lüpsiplatsil. Laudas sõidavad söödamikserid ja on automaatne ventilatsioonisüsteem, mis tagab puhta õhu ning sobiva temperatuuri ka suvel. Arvutiprogrammide abil hoitakse silm peal kogu lüpsikarjal.
Eelmisel nädalal tähistas Teevet oma 60. sünnipäeva, samas on mees täis energiat ja hoogu, et ettevõtet üha edasi arendada.
OÜ Vändra juhataja rõhutab ka, et Eesti tootjatel peaks olema oma piimatööstus. Praegu läheb ettevõtte piim Leetu, varem viis ta selle Teresse.
"Oma piimatööstusest on tootjad unistanud aastaid, paraku on seda mõtet raske realiseerida," nendib Ilmar Teevet.
KOMMENTAAE
OLAV KÄRT
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor
OÜ Vändra on üks paremini välja arendatud põllumajandusettevõtteid. Ilmar Teevet on ettevõtet arendanud rahulikult ja korralikult, nii on tootmise tase kiiresti kasvanud. Olen siin omal ajal nõustanud, nüüd aitab minu endine magistrant Andres Leesmäe piimakarja söödaratsioone teha.
Ka loomakasvatusjuht Ene Vaakmann on väga tubli.
Eraldi väärib esiletõstmist see, et OÜs Vändra on suurt tähelepanu pööratud noorkarjale. Noorkarjalaut on korralikult ehitatud, et loomad kasvaksid heades tingimustes ja annaksid edaspidi kõrget toodangut.
Ka töökultuur on väga kõrge, siin firmas jagub raha nii investeeringuteks kui palkadeks, ja töötajatesse suhtutakse meeldivalt.
Ilmar Teevet on firmat arendades optimaalselt ära kasutanud kõik oma võimalused ja tulemuseks on lehmade tipptoodang.
Silja Lättemäe, 24.07.2014, Maaleht, lk.22
