Ilmar Teevet viis Vändra OÜ piimanduse tõusule

Ilmar Teevet viis Vändra OÜ piimanduse tõusule

Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piima­karja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.

Ilmar Teevet on kiire mees, alati teistest mitme sammu võrra ees. Kui teised karjakasvatajad alles plaanisid uute lautade ehitust, olid Teevetil juba laudad-küünid kerkinud.

2006. aastal avati Sõõrike uus laudakompleks Vaki külas: lüpsilaut 550 lehmale koos si­lohoidlate ja jõusöödahoidla-ga. Samal aastal said valmis ka vasikalaut ja lägahoidla. See­järel asus Teevet innukalt ehi­tama uusi hooneid. 2008. aas­tal valmis laut 300 kinnislehmale, 2009. aastal noorkarjale. Pea igal aastal on Vändra osa­ühingus midagi juurde või üm­ber ehitatud.

"Suures firmas ei tee üksi mi­dagi, kõik saavutame meeskon­natööga," ütleb Ilmar Teevet. "Ma ei tee ühtegi tööd selleks, et ennast näidata, vaid ikka sel­le nimel, et loomadel oleks hea olla. Kui pidamistingimused on head ja kogu kompleks kor­ras, on loomad rahul ja tuleb ka toodang."

Tänavu pälvis Ilmar Teevet Maaelu Edendamise Sihtasutu­selt parima piimakarjakasvataja tiitli, Pärnumaa parimaks maa­elu edendajaks on ta nimetatud 2008. ja 2012. aastal.

"Kõige suurem preemia mul­le on töötajate naeratus, see on väga suur asi," ütleb Teevet ise. Ta lisab, et nende ettevõttes püütakse oma töötajatele maks­ta Eesti keskmist palka. Palka tõsteti viimati tänavu, nii saab näiteks lüpsja tuhat eurot kuus kätte. Selle mehe haare on lai ja mõtted lennukad, kuid majan­duslikult täpselt kalkuleeritud.

"Kui põllumajanduse ka­sum jääb alla 25 protsendi, siis see põllumees ei ole jätkusuutlik, sest ta ei suuda investeeri­da. Tehnika-tehnoloogia vana­neb viie aastaga ja vajab kiires­ti väljavahetamist, kahjumlikult majandades ei ole see võimalik," rõhutab Teevet.

Eeskujulik noorkarjalaut

Uhkusega näitab Vändra OÜ ju­hataja oma ettevõtet, kus kahes laudakompleksis — Viratsaare noorkarjalaudas Võiera kü­las ja Sõõrike laudakompleksis Vaki külas — peetakse kokku üle 2600 looma.

Viratsaare soojustatud noor-karjalaut on Eestis üks eeskuju­likumaid. Kui enamasti pannak­se suurt rõhku uuele lüpsilaudale ning noorkarja peetakse va­nemates lautades ja kesisema­tes tingimustes, siis Vändra osa­ühingus on noorkarja pidamise­le pööratud sama suurt tähele­panu kui lüpsikarjale.

"Siin on unelmate laut, soo­justatud nagu peab," teatab Teevet Viratsaare noorkarjafarmi kompleksis. Esialgu on vasi­kad lüpsifarmis viie-kuue kuuni, siis tuuakse nad Viratsaare far­mi kahte lauta.

Kogu laudakompleksi ümb­rus on asfalteeritud. Lisaks lau­tadele ehitatud korralik heina-kuur-söödahoidla, kus on eraldi boksid jõusööda ja mineraalide hoidmiseks.

Vändra OÜs peetakse väga oluliseks seda, et ka noorloomi saaks kasvatada nii, et nad olek­sid võimelised andma kõrget toodangut.

"Me teadsime, et 2012. aas­taks pidid kõik farmid olema valmis ja noorkari vabapidami­sel, nii me järjest ehitasimegi," muheleb mees. Teatades, et farmiehituse pikendamine aastani 2015 tuli alles hiljem.

Sõõrike laudas lüpsavad rekordlehmad

Kuna Teevet sai kõik oma hoo­ned paar aastat varem valmis ehitatud kui teised, on see and­nud talle tubli edumaa: nüüd on ta saanud keskenduda piimakar­ja pidamise kvaliteedile ja too­dangu tõstmisele.

Kui 2006. aastal valmis Sõõri­ke piimafarm, oli piimatoodang algul 5800 kg lehma kohta. Pu­nane kari vahetati tasapisi mus­takirju vastu, nemad annavad suuremat toodangut. Mullu oli ligi 1400pealise piimakarja aastalüps 10 700 kg lehma kohta, hetkeseisuga on see juba 11 100.

Suurt tähelepanu on pööra­tud ka söödatootmisele ja õige­tele söödaratsioonidele. Teravil­ja all on 1700 ha. Eelmisel aas­tal kimbutas pikalt põud ja vilja saagikus oli alla nelja tonni hek­tarilt, kuid tänavu loodetakse saada vähemalt viis. Loomakas­vatuse eest vastutab osaühingus Ene Vaakmann, taimekasvatuse eest Jaan Toobal.

Sõõrike farmis lüpstakse leh­mi 2 x 24 DeLavali paralleel-lüpsiplatsil. Laudas sõidavad söödamikserid ja on automaat­ne ventilatsioonisüsteem, mis tagab puhta õhu ning sobiva temperatuuri ka suvel. Arvuti­programmide abil hoitakse silm peal kogu lüpsikarjal.

Eelmisel nädalal tähistas Teevet oma 60. sünnipäeva, samas on mees täis energiat ja hoogu, et ettevõtet üha edasi arendada.

OÜ Vändra juhataja rõhutab ka, et Eesti tootjatel peaks olema oma piimatööstus. Praegu läheb ettevõtte piim Leetu, varem viis ta selle Teresse.

"Oma piimatööstusest on tootjad unistanud aastaid, para­ku on seda mõtet raske realisee­rida," nendib Ilmar Teevet.

KOMMENTAAE

OLAV KÄRT

Eesti Maaülikooli emeriitprofessor

OÜ Vändra on üks paremini välja arendatud põllu­majandusettevõtteid. Ilmar Teevet on ettevõtet arendanud rahulikult ja korralikult, nii on tootmise tase kiiresti kasvanud. Olen siin omal ajal nõus­tanud, nüüd aitab minu endine magistrant Andres Leesmäe piimakarja sööda­ratsioone teha.

Ka loomakasvatusjuht Ene Vaakmann on väga tubli.

Eraldi väärib esiletõst­mist see, et OÜs Vändra on suurt tähelepanu pööratud noorkarjale. Noorkarjalaut on korralikult ehitatud, et loomad kas­vaksid heades tingimustes ja annaksid edaspidi kõrget toodangut.

Ka töökultuur on väga kõrge, siin firmas jagub raha nii investeeringuteks kui palkadeks, ja töötaja­tesse suhtutakse meeldi­valt.

Ilmar Teevet on firmat arendades optimaalselt ära kasutanud kõik oma võimalused ja tulemuseks on lehmade tipptoodang.

Silja Lättemäe, 24.07.2014, Maaleht, lk.22

2014-07-24T10:00:00+00:00 Neljapäev, 24. juuli, 2014|Uudised|