Jahiseaduse eelnõu jätab rapsikasvatajad kahjuhüvitisest ilma

Jahiseaduse eelnõu jätab rapsikasvatajad kahjuhüvitisest ilma

Põllumajandusministeerium jättis kooskõlastamata uue jahiseaduse eelnõu, tuues ühe põhjusena välja ka asjaolu, et erinevalt teraviljast ei võimalda eelnõu küsida hüvitist ulukite poolt rapsi- ja rüpsipõldudel tehtud kahjude eest.

“Õlikultuure ulukid ei söö, aga nad elavad seal sees ja kõnnivad läbi,” ütles Valjala talunik Jaan Sink Saarte Häälele. “Kui valminud rapsist läheb põder läbi, jääb järele kahe meetri laiune rada, kus ei ole mitte ühte tera enam kaunas,” kirjeldas talunik, kes peab õigeks põllumajandusministeeriumi ettepanekut täiendada jahiseaduse eelnõus jahipiirkonna haldaja poolt hüvitamisele kuuluvate kultuuride loetelu.

Jahiseaduse eelnõu kohaselt on maaomanikul õigus ulukikahjude korral taotleda jahipiirkonna kasutajalt hüvitist teraviljale, kartulile, söödajuurviljale, köögiviljale ning metsamaal kasvavatele okaspuudele. Põllumajandusministeerium hindab hüvitamisele kuuluvate põllumajanduskultuuride loetelu puudulikuks, kuna sealt puuduvad kaunviljad, õli- ja kiudkultuurid ning muud tehnilised kultuurid, ravim- ja maitsetaimed ning veel mõningad liigid.

Samuti leiab põllumajandusministeerium, et eelnõus ettenähtud jahiuluki tekitatud kahju ülemmäär 100 eurot ühe hektari hävinud põllumajanduskultuuri kohta on ebapiisav hüvitis. Hüvitis on ebapiisav eelkõige võrreldes looduskaitseseaduse alusel teatud suur-ulukite ning hane ja lagle tekitatud sarnase kahju hüvitamise määraga.

Jaan Singi hinnangul üritab jahiseaduse eelnõu jagada vastutust ulukikahjude eest põllumehe ja jahimehe vahel pooleks. “Ma saan aru, et jahimehe jaoks on ka see 100 eurot hektari kohta väga palju, aga põllumajanduses on nii sisendite kui saakide hinnad nii kõrged, et jäävad palgatöölise käeulatusest natuke välja,” rääkis Sink, kelle sõnul käib tegelike kahjude hüvitamine jahimeestele üle jõu, mistõttu nad üritavad hüvitise määra alla suruda.

“Selleks, et seadus oleks kõiki osapooli rahuldav ja jääks pikalt kestma, oleks minu meelest esmatähtis, et kõik maad oleksid kahjuhüvitamise kohustusega hallatud,” lausus Sink. Näitena tõi ta ühe oma rendimaa omaniku, kes töötab kusagil Soomes ning kellega ühenduse saamine pole üldsegi niisama lihtne.

Kai Simson, Maaleht (26.09.2012)
 

2012-09-26T10:00:00+00:00Kolmapäev, 26. september, 2012|Uudised|