Juuli lõpul oli lust talirapsi koristada

Juuli lõpul oli lust talirapsi koristada

«Raps on nagu vesi,» teatab Viiratsi vallas asuva Kissa-Märdi talu peremees Väino Viidebaum ja laseb põllul viibijatel tõmmata sõrmedega läbi rapsiseemnehunniku, mille perepoeg Tarmo Teder on just kombainist traktori kärusse lasknud.

Peremees selgitab, et talirapsikoristus algas ülemöödunud pühapäeval ning läheks isegi kiiremini, kui saaki ainult kuskile panna oleks.

«Päevas võtaks terve põllu, kombainil on võimu kõvasti. See tuleb 15—20 hektariga toime, nii mis tolmab, aga mul on see häda, et pole saaki kuskile panna,» räägib ta. «Vilja saan 150 tonni kodus hoida, aga rapsi ei pea teraviljapunkrid kinni. Seda on võimalik sisse võtta 50 tonni, edasi läheb jamaks.»

Viidebaum selgitab, et rapsi peab hoiustama hoolikalt, sest kui teha seemnehunnikus pisimgi liigutus, jooksevad ümmargused seemned sirinal laiali.

«Mõnel on põllul käru juures kogu aeg makrofleksi: niipea kui kuskilt jooksma hakkab, panevad sellega kinni,» tähendab ta.

Kojamehe jälg aknal

Perepoeg Tarmo Teder on see mees, kes rapsi koristab ja koorma põllult minema veab. Ta räägib, et pole arvet pidanud, kui kiiresti punker täitub, aga igatahes tuleb see traktorikärru tühjaks lasta enne, kui põllule tiir peale saab.

«Saan lõigata ainult ühtpidi,» märgib ta. Kollasel New Hollandil teisel pool vikatit pole.

Et kombain on erkkollane, tuleb õigupoolest ilmsiks alles siis, kui Teder sellele näpuga triibu tõmbab. Rapsikoristus on kole tolmune töö.

«Uurisin, miks see nii palju tolmab,» sõnab Väino Viidebaum, kes kasvatab tänavu talirapsi esimest aastat. Eelmisel sügisel oli ta pannud künni alla sealäga ning siis olevat vili alati tumedam, kuid kindlasti mängib rolli ka kuiv ilm.

Tedre ütlemist mööda oli masin eriti tolmune esimesel koristuspäeval. «Ainult kojamehe jälg oli aknal, kõik muu oli tolmuga kaetud,» meenutab ta. Kabiini ronimiseks kasutavat ta kindaid, et päris mustaks ei saaks.

Muidu polevat tööl viga, sest seest on kombain puhas, konditsioneer töötab ja muusika mängib. «Särk on tööpäeva lõpul ka valge,» lausub ta, osutades oma heledale T-särgile.

Parajalt kuiv saak

Kissa-Märdi talu peremehe sõnutsi oli möödunud nädala algul rapsi hea koristada — lausa lust, sest niiskuseprotsent püsis sobilikult madal.

«See jääb üheksa ja poole kanti,» teatab Tarmo Teder ning meenutab, et eelmisel aastal oli viljakoristuse ajal märksa niiskem, 20 protsendi ringis.

Õigupoolest käis Väino Viidebaum juba juuli teisel poolel põldu sellise pilguga kaemas, et võiks vist hakata talirapsi lõikama.

«Korjasin kaunu ja nende niiskus oli 12 protsenti,» ütleb ta. «Ajasin poisi kombainiga peale, aga sõtkutud kohtades oli raps ikka roheline, 21-protsendilise niiskusega.»

Sestap tuligi koristustöödeks oodata juuli viimaseid päevi, mil üheksa juurde jääv niiskusetase oli juba sobiv. «Sobiv vahemik on kuuest üheksani,» selgitab peremees. Ta lisab, et käis äsja Uusnas, kus lõigati varast otra. Seal oli niiskusetase juba nii madal, et polegi enam õieti tarvis kuivatada.

«Ühel aastal oli mul ka nii, et vist kaks või kolm koormat kuivatasin, teised läksid kuivatamata, sest kaeras oli kaheksa protsenti niiskust ja see oli ideaalne,» meenutab ta.

Kui esimeste koristuspäevade kohta on peremehel öelda ainult häid sõnu, siis müügihinda nimetab ta küll näruseks. «Saja tonni teravilja pealt kaotab jämedalt 7000 eurot,» nendib ta. «Möödunud aastal olid hinnad veel head.»

Tegelikult on hind tema sõnutsi aastaid tagasi hullemgi olnud, aga kui see on ükskord juba sobilik, valmistab tagasiminek ikka meelehärmi.

Talinisu läks untsu

Talirapsi külvas Väino Viidebaum 30 hektarile ega jõua enda jutu järgi ära kahetseda, et pani seda võrreldes talinisuga nii vähe. Viimane läks enamjaolt untsu, sest kevad oli kehv.

«Rohkem kui 50 hektaril võtsin nässuläinud talivilja üles. Kolm või neli hektarit jätsin, et seemet saada. Külvasin sisse ega hakanud üldse muud moodi jamama,» räägib ta.

Teravilja ja rapsi all on Kissa-Märdil umbkaudu 230 hektarit põldu. Kõige rohkem külvati suvinisu, kuid ka kopsakas kogus talirapsi on sama hästi kui müüdud.

Peremees kuulub oma sõnul Kevili põllumeeste ühistusse, mis tähendab, et tema raps läheb Rakverre ja edasimüük käib ühistu kaudu.

Kuigi talirapsi kasvatab Viidebaum esimest aastat, kiidab ta seda kultuuri. «Palju vähem on muret. Seda pole vaja nii palju pritsida kui suve oma,» lausub põllumees. Selgituseks lisab ta, et taimed hakkavad õitsema siis, kui söödikuid veel ei ole ja mesilased ka õieti ei lenda.

«Talirapsil ma peaaegu ei näinudki mesilasi, aga suve omal küll,» möönab Väino Viidebaum. Talikultuuril olla ühtlasi suurem saak, kuid ei puudu ka oma hädad. «Untsu võib minna. Kui see ei talvitu, jääb põllumees hoopis ilma — see risk on kogu aeg,» selgitab ta.

Sigrid Koorep
Sakala, 06.08.2013

 

 

2013-08-07T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 7. august, 2013|Uudised|