Ka Eesti põllumehed on viimasel ajal börsimängude keerises

Ka Eesti põllumehed on viimasel ajal börsimängude keerises

Heiki Raudla
Maaleht, 05.09.2013

Kui eelmisel sügisel laekus rapsitonni eest põllumehe arvele 420−450 eurot ja hinna tippajal juulis isegi 500, siis tänavu annab iga tonn raha saja euro võrra vähem.

Lääne-Virumaa teravilja-, rapsi- ja rüpsikasvataja Eino Viikoja tunnistab, et tänavused kokkuostuhinnad on talle pettumus. Seetõttu müüs ta pärast koristust väikese osa saagist ja hoiab ülejäänud vilja salvedes. Ainult rukkist sai ta kohe soodsalt lahti – saak oli korralik ja kvaliteet hea.

Kuigi mullusega võrreldes makstakse rapsitonni eest tõepoolest sada eurot vähem, on tänavune rapsi kokkuostuhind täiesti võrreldav viimase viie aasta keskmisega.

Rapsi kokkuostuhinda mõjutab Aigro sõnul ennekõike soja ja teiste õlikultuuride saak, sest eri õlikultuurid on maailmaturul omavahel suured konkurendid. “Sojasaak määrab suuresti selle, palju rapsiõli tarbitakse ning palju selle eest makstakse.”

Rapsi börsihinna määrab sojasaak

Ta toob näiteks, et kui USAs tekkis mõnes sojakasvatuspiirkonnas oht, et saak võib põua tõttu väikesemaks jääda, tegi rapsi hind börsil kohe jõnksu üles.

Teine mõjutaja on tema selgitusel Euroopa Liidu biodiisli toetamise poliitika, mis määrab selle, kui suur osa rapsiõlist läheb kütuseks.

Subsiidiumid suurendavad rapsiõli tarbimist, ja kui biodiisli kasutamise toetamine lõpetatakse, ei suuda Euroopa toodang tarbimisega kohaneda. See tähendab, et väheneb tarbimine ja langeb hind.

Kevili juhatuse liige Marek Linnutaja möönab samuti, et head rapsisaagid on tänavu kõikjal Euroopas ning et rapsi kokkuostuhind sõltub suuresti paljude teiste õlikultuuride saagikusest – soja, päevalill, oliiv ja õlipalm. Tänavu ennustatakse nii head päevalille- kui palmiõlisaaki.

“Suurem osa õlist läheb toidutööstuse tooraineks, suur osa biokütuseks, kõigest väike osa jõuab pudelites toidulauale,” selgitab Linnutaja.

Ta teab, et mitmes maailma piirkonnas on hakanud suured ettevõtted kasutama teiste õlide asemel rapsiõli, kuna selle kvaliteet on kõrgem. See on suurendanud nõudlust.

Ka Linnutaja kinnitab, et eelmisel aastal oli rapsi kokkuostuhind erakordselt kõrge – küündides isegi 500 euroni tonnist – ning veel kõigest kolm-neli aastat tagasi unistati sellisest hinnast kui praegu.

Hind on kehv eelmise aasta taustal

“Praegune hind pole veel nii madalal, nagu see oli 2009. ja 2010. aastal, kui nisutonni eest maksti 120 eurot,” selgitab Copenhagen Merchants Groupi teraviljamaakler Indrek Aigro.

Ta möönab, et hinnad on küll langustrendis, aga põllumeestel pole pakutava üle nurisemiseks veel põhjust.

Börsimaakleri sõnul on mullusest madalama hinnataseme peamine põhjus head saagid üle maailma.

Näiteks kui Venemaa koristas eelmisel aastal 71 miljonit tonni teravilja, siis tänavu tuleb saaki 90−95 mln tonni. Ukraina ootab kõigi aegade rekordsaaki – 65 mln tonni, ja kui Kasahstanis koristati eelmisel aastal 13 mln tonni, siis tänavu üle 20 mln tonni vilja. Samuti ootab väga head saaki Euroopa Liit.

“Võib ütelda, et tonnaažiga ei ole probleeme kusagil Euroopa Liidus,” nendib Aigro.

Lisaks on tema teada ka ülejäänud maailma peamistes tootmispiirkondades – USAs, Austraalias, Kanadas ning Lõuna-Ameerikas − tulemas vähemalt hea kui mitte väga hea viljasaak.”

Tartumaa ettevõtte ASi Setra Mõis juht Andrus Reila tõdeb, et põllumehest on tehtud börsimängur. Võidab see, kes õigel ajal parima hinna ära tabab. Seetõttu müüb temagi osa saagist praegu, osa talvel ja osa ka kevadel.

“Hind on pakkujate puhul üsna sarnane,” nendib Reila ja lisab, et ei saa alati võtta aluseks parimat aastat, on olnud ka madalamaid hindu.

Marek Linnutaja sõnul on raske ennustada, milline on saagi normaalne hind lähiajal või 10−15 aasta pärast. “Toidu kallinemine võib jätkuda, ja kui praegu on normaalne rapsihind 370 eurot tonn, siis näiteks kümne aasta pärast 450 eurot,” toob ta näite.

Loe artiklit edasi Maalehest (05.09.2013).

 

2013-09-05T10:00:00+00:00 Neljapäev, 5. september, 2013|Uudised|