Kanalad jaksavad täita euronõudeid

Kanalad jaksavad täita euronõudeid

Selleks aastaks peavad kõik Eesti farmikanad elama senisest mõnevõrra avaramates ja mugavamates pidamistingimustes.

Kui varem tohtis munakana pidada puuris, kus ühe linnu kohta oli minimaalselt ruumi 550-600 ruutsentimeetrit ja ühes puuris kaks-kolm kana, siis uute tingimuste kohaselt peab ühele kanale olema ruumi mini­maalselt 750 ruutsentimeetrit, lisaks varjatud piiretega munemiskamber, väike ala siblimise võimalusega, õrred ja küüntekulutaja. Puuri minimaalne kogu­pindala ei tohi olla väiksem kui kaks ruutmeetrit.

Eesti linnukasvatajate seltsi juhatuse esimehe Matti Piir­salu sõnul on üleminek uutele pidamistingimustele kulgenud suhteliselt hästi. Suuremad munatootjad, nagu Sanlind, Peri POÜ ja Linnu Talu on uut tüüpi puuridele üle läinud. Osaliselt on seda teinud Tallegg, kus renoveerimis- ja ehitustööd jätkuvad veel ka tuleval aastal.

Kanakasvatus edeneb

Piirsalu sõnul on vajaminevate tööde rahastamiseks leitud võimalusi ka PRIA toetustest (sihtotstarbelist toetust puu­ride täiustamiseks PRIA ei maksa, makstakse investeeringutoetust) ning sel põhjusel, et uutele tingimustele üleminekut ei ole suudetud rahastada, ei ole ükski kanakasvataja pille kotti panema pidanud. „Võib-olla mõned väikesed kasvatajad on lõpetanud sellepärast, et pole suutnud konkurentsis püsida, aga mitte Euroopa Liidu nõuete pärast," sõnas Piirsalu.

Tallegg on oma kanalaid renoveerinud kolmes etapis, kõik farmis peetavad munejad kanad elavad täiustatud puu­rides, töödega alustati 2010. aastal. „ Vanade kanalate reno­veerimine täiustatud puuridega jätkub," ütles Talleggi munatootmise osakonna juhataja Vello Kiis. „Kaks kanalat valmib veel sel aastal oktoobris-novembris ja kaks kanalat järgmisel aastal."

Ühe etapi (kaks kanalat) investeeringuvajadus on pool­teist miljonit eurot ning selle kattis ja katab Tallegg ise. Inves­teeringu loodab ettevõte tasa teenida kuue aasta jooksul.

„Renoveeriti vanad kasutusel olevad kanalad, st vanad puurid võeti välja, telliti hoone renovee­rimise projekt ja valiti ehitaja, seejärel sõlmiti leping puuri-seadmete tarnijaga ja monteeriti uued täiustatud puurid," selgitas Kiis, mis töid teha tuli.

Talleggis elavad kanad nelja ja poole ruutmeetrises puuris, ühte puuri mahub 60 kana ning nõuded – 750 ruutsentimeetrit kana kohta – on täidetud. Puu­ris allapanu ei ole, kuid väik­sele alale tihedale võrkmatile puistatakse eraldi süsteemiga täiendavat sööta, kus lind saab siis. siblida. Samuti on täidetud muud nõuded: on varjatud pii­retega munemiskamber, puuri põhjadesse kinnitatud õrred ja küünte kulutaja.

Kiis tõdes, et munatoodang on ehitustööde tõttu langenud, sest ehitamisel kanala on ju pool aastat lindudest tühi. „2011. aasta kogutoodang oli 79 mil­jonit muna, sel aastal 72 miljo­nit ja järgmisel aastal, kui uued kanalad valmis saavad, siis tõu­seb toodang 75 miljonini. Täit mahtu veel ei saavuta," nentis Kiis. Talleggi munafarmide maksimumvõimsus on 85 miljonit muna aastas.

Valgamaal asuv Linnu Talu vahetas puurid täiustatud puu­ridele ringi krooniajal, kasuta­des töö rahastamiseks nii PRIA toetust kui ka laenu. Puuride vahetus läks maksma 7,4 mil­jonit krooni.

Kana tahab küünt kulutada

Linnu Talu kahes kanalas elavad kanad nüüd kolme- või neljakorruselistes puurides, üks puur on kaks ja pool meetrit pikk ja pool meetrit lai, ühes puuris elab paarkümmend kana. Puuris on . õrred, siblimismatt ja küünte kulutaja.

Talu tegevjuht Astre Jaagant ütles, et puuride vahetuse ajal munatoodang muidugi langes, aga et õnneks oli suvine aeg, mil mune vähem ostetakse, siis suurt kaotust sellest ei sündi­nud.

Jaagant tõdes sedagi, et kanade tervis tundub uutes puurides parem olevat. «Kõnni­vad ringi, neil on õrred, ka õhk on parem," kirjeldas ta kanade eluolu uutes puurides. Tema sõnul on ka suremus pisut väik­sem ja mõne protsendi võrra on tõusnud munatoodang. «Mõra­munade arvel," täpsustas ta, et kanad ei ole hakanud mitte rohkem munema, vaid mune puruneb vähem. "Vanad sead­med ikka lõhkusid mune."

Jaagant ei usu, et investee­ringud end kiiremini kui kümne aastaga ära võiks tasuda. "Muna hind sellest ei tõuse, et mul on miljonid kulutatud," nentis ta.

Vello Kiis märkis, et muuda-. tust tootmises või kanade sure­muses täheldada ei saa. "Kаnа on lind, kes muneb erinevates elutingimustes ühtmoodi," sõnas ta. „Võib-olla nende ter­vis on parem, sest mikrokliima on parem."

Eesti Loomakaitse Selts on märkinud, et ka uued täius­tatud puurid ei taga kanadele heaolu ega võimalust loomu­päraselt käituda. Matti Piirsalu sõnul tuleb aga arvestada, et tööstuslikku tootmist ei saa võrrelda koduse kanapidami­sega. «Suurtootmine on ja jääb selleks, et varustada elanikke ja toiduainetööstust," märkis ta. Toiduainetööstus vajab aga suur kogust ja varustuskindlust. "Ega kümne muna kaupa toidu­ainetetööstust varusta," osutas Piirsalu, et paraku ei saa suurte lindlateta hakkama.

Ka tema ei ole täheldanud, et kanade tervis oleks täiustunud puurides pidades oluliselt muu­tunud. "Munes enne ja muneb ka nüüd samaoodi," sõnas ta. "Eks inimlikust aspektist hinna­tes on kanadel nüüd hubasemad tingimused."

Puuri asemel vabapidamine

Raplamaa põllumajandusette­võte Kehtna Mõisa OÜ aga läks kanade puuris pidamiselt üle hoopis kanade vabapidamisele. Osaühingu juhatuse esimees Märt Riisenberg toob põhju­seks, et täiustatud puuridele üleminek on ettevõttele, kus munatootmine on piimatoot­mise kõrval pigem kõrvalharu, liiga kallis. «Arvestasime, et täiustatud puuridele ülemine­kul oleks kümne aasta jooksul iga muna omahinnale juurde tulnud 10 Eesti senti," selgitas ta.

PRIA investeeringutoetust ettevõte puuride väljavaheta­miseks Riisenbergi sõnul küsida ei saa, sest see on ära kasutatud veisekasvatuse tarvis.

Riisenberg tõdes, et asjaolu, kus kanad elavad neil nüüd vabapidamisel, on munade müümise juures nüüd muidugi argument, millega müna atrak­tiivsemaks teha. Samas on toot­mise seisukohalt ettevõttel nüüd hoopis keerulisem, sest munad lähevad hõlpsamini katki ja ka määrduvad rohkem.

Seda, et kanade tervis oleks vabapidamisel paremaks muu­tunud, Riisenbergi sõnul tähel­dada ei saa.

Broilereid ja sugulinde puu­rides ei peeta, neid kasvatatakse sügavallapanul.

Broilerikasvatusel muutu­sid samuti nõuded lindude tihedusele ühele ruutmeetrile. Uue nõude kohaselt peab broi­lerite tihedus täisautomaatses broilerikasvatuses olema mitte rohkem kui 42 kilogrammi ruut­meetri kohta ja sellele nõudele kõik Talleggi broilerifarmid ka vastavad.

Statistikaameti andmetel too­deti tänavu I kvartalis 45 782 000 muna, II kvartalis 45 886 000. Möödunud aastal toodeti Eestis 17 532 000 tonni linnuliha.

MUNAKANADE PIDAMINE TÄIUSTATUD PUURIDES:

Nõuded täiustatud puuride kohta on järgmised:

• Iga kana kohta peab olema vähemalt 750 cm2 puuripinda ning puuri üldpindala peab olema vähemalt 2000 cm2.

• Puuris peab olema pesa; allapanu nokkimise ja siblimise võimaldami­seks; õrred arvestusega vähemalt 15 cm kana kohta; söötur arvestu­sega vähemalt 12 cm kana kohta; rühma suurusele sobiv(ad) jootur(id); vahendid varbaküüniste kulutamiseks.

• Puuride vahel peab olema vähemalt 90 cm laiune vahekäik ning alu­mine puuriderida peab jääma põrandast vähemalt 35 cm kõrgusele.

Kristiina Viiron,
Eesti Päevaleht (Elu Maal), 27.09.2012

2012-09-27T10:00:00+00:00Neljapäev, 27. september, 2012|Uudised|