Allikas: ERR.ee, Reimo Sildvee, Elo Ellermaa
26.10.2021
1. märtsil jõustus seadusmuudatus, mille kohaselt peavad kõik tööandjad esitama oma töökeskkonna riskianalüüsi ka tööinspektsioonile.
Tähtajaks septembris ei olnud seda teinud pea kolmandik tööandjatest.
Kõikidest ettevõtetest on riskianalüüsi ära esitanud 65 protsenti.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu rääkis “Terevisioonis”, et on osad tööandjad, kes tänaseni ei tea, et nad seda tegema peavad. Osad tööandjad ei kavatsegi seda teha, sest väidavad, et nende töökohal riske ei kaasne ja kolmandad on andnud teada, et nad ei ole analüüsiga veel valmis jõudnud.
“Igas töökeskkonnas on teatud riskid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu,” ütles Miidla-Vanatalu. “Tööandjal on seadusest tulenev kohustus neid riske hinnata selleks, et võtta tarvitusele meetmed, et ühelgi tema töötajal ei tekiks tööst põhjustatud haigestumist, pikemal ajal kutsehaigust või ta ei satuks tööõnnetusse.”
Töökoha riskianalüüsi peavad tegema kõik organisatsioonid alustades suurfirmadest ja lõpetades MTÜ-de ning korteriühistutega, kus on vähemalt üks töölepinguga töötaja. Riskianalüüsi tegemine on oluline, et hoida ettevõtte jätkusuutlikkust, produktiivsust, aga ka kollektiivi liikmete tervist.
Kõige tublimad riskianalüüsi esitajad on olnud suured ettevõtted. Neist üks on näiteks Maxima toidupoekett. Maxima kõigist töötajatest on koroona vastu vaktsineeritud veidi üle 50 protsendi. Nende riskianalüüsis ei ole aga ette nähtud töökohti, kus vaktsineerimine on kohustuslik.
“Siin on võimalik kasutada abivahendeid nakatumise vältimiseks. Vaktsineerimine on küll oluline meede, aga siin on võimalik kasutada ka maske ja muid vahendeid,” selgitas Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber “Aktuaalsele kaamerale”.
Viimastel nädalatel on töötajate seas huvi vaktsineerimise vastu veidi tõusnud. “Ma usun, et (huvi on tõstnud) riiklikud regulatsioonid eelkõige. Eks inimesed ikka tahavad viibida meelelahutusasutustes, käia kinos, spaades, saunades,” ütles Kimber.
Rahvusvahelise energeetika- ja automaatika ettevõtte ABB Eesti üksuses on vaktsineeritud töötajaid 68 protsenti. Ka neil ei ole riskianalüüsis ette nähtud töökohti, kus vaktsineerimine on kohustuslik.
“Kindlasti oleme jälginud seda kõike, mis sellega seoses toimub riigis, teistes ettevõtetes, aga me ei näe praegu meie ettevõttes, et oleks vajalik selline meede. Jooksvalt spetsiifilistes kohtades vaatame, mida me saame paremini teha, kas me saame neid eraldada barjääridega, kas me saame neid füüsiliselt töökohtades lahku lüüa,” selgitas ABB töötervishoiu, -ohutuse ja keskkonna juht Balti riikides Kaspar Kreek.
Riskianalüüsid esitatakse tööinspektsiooni andmekogusse, kuid amet neid eraldi ei analüüsi, need avatakse vaid järelevalvemenetluse puhul või juhul, kui tööandja soovib konsultatsiooni.
Miidla-Vanatalu selgitas, et töökeskkonna riskianalüüsi säilitab riik oma andmekogus 75 aastat. “Kui mõne töötajaga midagi juhtub või kui ka ettevõte lõpetab tegevuse, siis töökeskkonna riskianalüüs jääb üles ja kui inimese tervis aja jooksul halveneb ja arstil tekib kahtlus, et see on seotud tööga, siis on kuskil olemas analüüs, kus on kirjas, kuidas töökeskkonna ohutegurid võisid inimese tervist mõjutada. See annab võimaluse inimest teadlikumalt ravida või suunata.”
“Hea töökeskkonna loomine saab alguse riskide hindamisest,” ütles ka tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
“Tööl õnnetusse sattumise või seal haigestumise vältimine hoiab töötajad tervena, tööprotsessi katkematuna ning seeläbi kaitseb ka ettevõtte majanduslikku kestlikkust. Viiruseajastu on meile õpetanud, et kui töötajate tervise säilimise eest mitte hoolt kanda ning riske mitte hinnata, võib asi päädida piirangute, sulgemiste või hoopis pankrotiga.”
Miidla-Vanatalu sõnul pöörduvad nii tööandjad kui ka töötajad tööinspektsiooni poole rohkete küsimustega.
“Kindlasti COVID-i teemadel, vaktsineerimise nõue, mis tööandjatel on, tuleb just läbi töökeskkonna riskinalaüüsi. See tekitab ka meie poole pöördumisi. See on meie nõustamisjuristidele üsna igapäevane teema infotelefonis, töötajad tahavad ikkagi täpselt teada, mis seal riskianalüüsis peab kirjas olema, et see kohustus oleks selge, kas seda kohustust tuleb täita,” rääkis Miidla-Vanatalu.
Toimetaja: Karel Vähi, Merili Nael
