Allikas: videoloeng “Kuidas alustada mahetöötlemisega?”. PIkk.ee jaoks kohandas H.Tamsalu, METK
Mahepõllumajandus on terviklik süsteem, mis järgib kindlaid põhimõtteid ja nõudeid kogu tarneahela ulatuses – alustades esmatootmisest kuni töötlemise, turustamise ja toitlustamiseni. Mahetöötlemine on selle ahela oluline lüli, mis tagab, et tarbijani jõuab usaldusväärne ja kontrollitud mahetoode.
Mis on mahetöötlemine ja millised on põhinõuded?
Mahepõllumajanduse õigusaktides kasutatakse töötlemise asemel sageli terminit „ettevalmistamine“. Mahetöötlemisega on tegemist siis, kui ettevõte on saanud Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA) mahetunnustuse, kasutab mahetoorainet ning järgib kõiki mahetöötlemise nõudeid.
Mahetöötlemise eesmärk on hoida toit võimalikult naturaalsena ja vähetöödelduna. Seetõttu on seatud järgmised piirangud:
- Kasutada tuleb bioloogilisi, mehaanilisi ja füüsikalisi töötlemismeetodeid.
- Kasutada ei tohi geneetiliselt muundatud organisme (GMO), ioniseerivat kiirgust ega tehisnanomaterjale.
- Lubatud on vaid väga piiratud nimekiri valdavalt looduslikest lisaainetest ja töötlemisabiainetest, mida tohib kasutada vaid tehnoloogilise vältimatuse korral.
Mahe- ja tavatootmise kombineerimine
Levinud müüt on, et ühes ettevõttes ei tohi korraga pakkuda mahe- ja tavatoodangut. See on täiesti võimalik, kuid mahetooraine ja -toodang ei tohi seguneda tavatoodanguga. Eristatavus peab olema tagatud igas etapis: vastuvõtmisest kuni väljastamiseni.
- Eraldi laod, käitlemisruumid, seadmed ja inventar.
- Kui seadmed on ühised, tuleb mahetöötlemisega alustada pärast põhjalikku puhastamist (näiteks tööpäeva alguses), ning tavatöötlemine võib järgneda hiljem.
Ladudes peavad mahe- ja tavatoorained paiknema selgelt eristatavates tsoonides, näiteks eraldi riiulitel või konteinerites.
Mahetoote koostis ja märgistamine
Mahetootena märgistatud toidus peab vähemalt 95% põllumajanduslikest koostisosadest olema mahepäritolu. Ülejäänud 5% osas on lubatud kasutada teatud tavapõllumajanduslikke koostisosi (nt pärm, looduslikud lõhna- ja maitseained, seasooled vorstitööstuses), mis on kirjas vastavas EL määruses. Vesi ja sool on tavapärased koostisosad ning neile mahepiirangud ei laiene.
Märgistamise nõuded müügipakendil
- Toote nimetuses võib kasutada sõnu „mahe“, „öko“, „mahepõllumajanduslik“ või „ökoloogiline“. Nende kasutamine on vabatahtlik, kuid peab vastama nõuetele.
- Euroopa Liidu mahe logo on kohustuslik märk, mille värvigamma peab vastama nõuetele. Lisaks EL mahe logole on võimalik kasutada ka vabatahtlikku Eesti ökomärki, kuid see ei asenda kohustuslikku EL logo.Eestis on kontrollasutuse koodiks EE-ÖKO-03, mis peab paiknema logoga samal väljal.
- Märge tooraine päritolu kohta (nt „Eesti põllumajandus“, „ELi põllumajandus“ või „ELi-väline põllumajandus“).¾Koostisosade loetelus peab olema selgelt märgitud, millised koostisosad on mahedad (nt tärniga või sõnaga „mahe“).
Lisainfot ja abimaterjale:
- Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt.
- Maheklubi portaalist
- Täiendavaid juhiseid leiab juhendmaterjalist Kuidas alustada mahepõllumajandusliku töötlemisega (2024).
- Abiks vaiketöötlejale. Mahemärgistatud toodete töötlemine
- Juhend toitlustusettevõttes mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud toidu valmistamiseks ja reklaamimiseks (2022)
- Mahemärgistatud tooted ehk mahemärkega tooted (2021)
- Mahetoitlustamise ökomärk (2022)
- Juhend toitlustusettevõttes mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud toidu valmistamiseks ja reklaamimiseks (2022)
- Lõhna- ja maitseainete kasutamine mahetoidus (tõlkematerjal )
- Mahetoidu eelised ja mõju tervisele (2022)
Õppevideo valmis Maaelu Teadmuskeskuse tellimusel. Kõik autoriõigused on kaitstud. Väljaandmist toetas Eesti põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem (AKIS) ning Euroopa Liit.
