Lii Sammler, Heiki Raudla
Maaleht, 24.08.2013
Maaelu rahastamiskava koostades on püütud arvestada viljakasvatajate, seakasvatajate, aednike ja paljude teistega. Vanasõna aga ütleb, et mida rohkem koeri, seda lahjem lake. Nii ongi üldkokkuvõttes enamiku toetuste summad vähenenud.
"Praegust eelnõu on pisut liiast nimetada maaelu arengukavaks," arvab Eesti LEADERi Liidu juhatuse esimees Tiiu Rüütle. "Pigem on tegemist põllumajandusliku suurtootmise ja tööstuste arendamise kavaga."
Sama kinnitab Setumaa turismiettevõtja Margus Timmo. "Praegune MAKi eelnõu on tasakaalust väljas. Selle ettevalmistamise algus oli paljutõotav, räägiti tasakaalu leidmisest maapiirkonna aktiivsete inimeste vahel, aga tegelik olukord on kujunenud lootusetuks."
Kava ei soosi töökohti
"Teatavasti on tulevase MAKi eelarve ligilähedaselt sama suur kui praegune. Ka toetatavad sihtrühmad on jäänud samadeks. Küll aga on põllumajandusministeeriumi ettepanekus oluliselt vähendatud maamajanduse mitmekesistamise ja külaelu-kogukondlikku tegevust toetavate meetmete eelarveid," kritiseerib Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) asepresident Marina Kaas.
Mitmekesistamise meetme eelarve peaks tema selgitusel olema suurem seetõttu, et see on ainus meede, millel on potentsiaali taastoota tuhandeid maalt kadunud töökohti, peatada linnastumist ja tuua maale juurde inimesi, nende kapitali, oskusi, uusi ideid ja ettevõtlikkust. "Toetuse summad on väga väikesed – maksimaalselt 100 000 eurot seitsme aasta jooksul," nendib Kaas.
Loe edasi täispikka artiklit Maalehest
