Läänemaalased hakkavad vihmausside abil biohuumust tootma

Läänemaalased hakkavad vihmausside abil biohuumust tootma

Läänemaal Hanila vallas on äriühingud ja eraisikud võtnud ette suursuguse plaani hakata massiliselt tootma biohuumust. Selle töö teeks nende eest ära vihmaussid, kelle toidulaua eest hoolitseksid kohalikud inimesed.

Tulevikus näevad ettevõtjad seesuguse tegevuse laienemist kõikjale Eestisse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hanila vallas sündinud idee kohaselt võiks vihmaussikomposti tootmisest saada tasuv hobi kõikjal Eestis, mis võimaldaks vallutada kodumaast ja lähinaabritest hoopis kaugemaid turge.

Hanila vallavanem Arno Peksar selgitas, et siis peaks tekkima struktuur, mis ostab kõigilt vihmaussikomposti kokku ja müüb seda kas siis täpselt selle biohuumusena, kontsentraadina või siis valmistab sellest mullasegusid.

Virtsus olnud koolitusel rääkisid teadlased, vihmaussikasvatajad ning biohuumuse tootjad ligi sajale kohalikule elanikule, kuidas hobiäri alustada. Huvi oli suur ja rahvas ostis juba Haapsalu vihmaussikasvatajalt Viktor Dulinilt esimesed ussid.

Dulin on vihmausse kasvatanud aastakümneid. Tema sõnul läheb äri hästi, kuid Eesti turg on tema jaoks liiga väike. Seepärast müüb ta vihmausse Venemaale ja Ukrainasse.

"See pole lihtsalt tulevik vaid suur tulevik, sest vihmaussid annavad ökoloogiliselt puhta maa, aga sellel maal kasvavad ökoloogiliselt puhtad juurviljad," rääkis vihmaussikasvataja.

Selleks, et üle-eestilisele vermikompostiärile hoog sisse lükata ja seda propageerida, lõi seltskond ärimehi ning eraisikuid osaühingu K.Compus. Tootjaid koondab aga uus mittetulundusühing Eesti Vihmaussikasvatajate ja Biohuumusetootjate Liit.

Paljudel Hanila valla elanikel on juba kodus biohuumust valmistavad vihmaussid.

Eesti Vihmaussikasvatajate ja Biohuumusetootjate Liidu asutaja Aimar Roomets kirjeldas, et tema lemmikloomad söövad kodus köögijäätmeid, kohvipaksu, kartulikoori ning muud taimset.

Hanila rahvale pidasid loengu Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži teadlased, kes rääkisid üksipulgi lahti, milliseid vihmausse tasub kasvatada, kuidas seda teha ja kuidas usside tegevusest tekib orgaaniline väetis ehk vermikompost.

TTÜ Tartu kolledži professor Mari Ivask tõdes, et inimestel on suur tahtmine tõepoolest vermikompostimine käima panna.

"Kui järgitakse näpunäiteid, mis siin täna ettekannetes välja öeldakse, siis miks mitte. See ei ole nii keeruline, et tingimata aia taha läheb," lisas Ivask.

2014-05-27T10:00:00+00:00 Teisipäev, 27. mai, 2014|Uudised|