Viimastel aastatel on üha enam räägitud mõistest „Üks tervis“ (One Health). See on lihtne, kuid sügav põhimõte: inimeste, loomade ja meid ümbritseva keskkonna tervis on omavahel tihedalt põimunud. Selle seose üks oluline osa on antibiootikumiresistentsus ehk bakterite võime harjuda ravimitega, mis peaksid neid alla suruma.
Hea uudis: olukord Eestis on stabiilne
Kuigi teema võib tunduda murettekitav, on uuringu tulemused pigem rahustavad. Teadlased leidsid, et lemmikloomadelt ja eksootilistelt loomadelt isoleeritud bakterite resistentsuse tase on üldiselt madal kuni mõõdukas.
Kõige olulisem leid on see, et uuringus ei tuvastatud ühtegi metitsilliinresistentset stafülokokki (MRSA) ega resistentsust vankomütsiini suhtes. Samuti ei leitud resistentsust kõige kriitilisemate inimmeditsiinis kasutatavate viimase aja antibiootikumide (nt meropeneem, kolistiin) suhtes. See tähendab, et paljud hirmud, mis on seotud „superbakteritega“ lemmikloomadel, ei leidnud selles uuringus kinnitust.
Kes uuringus osalesid ja mida leiti?
Uuringus osales kokku 118 koera, 14 kassi ja 173 eksootilist looma (sh küülikud, merisead, rotid, tuhkrud, linnud ja roomajad).
- Kõige tavalisemad koerte ja kasside naha- ja kõrvaproovides leitud bakterid olid stafülokokid, mis on sageli osa looma normaalsest mikrofloorast. Enamik neist allub hästi tavapärasele ravile.
- Ka eksootiliste loomade puhul oli resistentsuse tase pigem madal. Huvitava tähelepanekuna olid kõik roomajatelt isoleeritud E. coli bakterid tundlikud kõigile testitud antibiootikumidele.
- Kõige sagedamini esines resistentsust vanemate antibiootikumide (nt penitsilliini) suhtes, mis on ootuspärane, kuna neid on kasutatud aastakümneid.
Kuidas me saame oma lemmikuid ja iseennast hoida?
Antibiootikumiresistentsuse vältimine ei tähenda ravist loobumist, vaid selle mõistlikku kasutamist. Siin on mõned lihtsad soovitused, mis põhinevad uuringu järeldustel ja ravijuhistel:
- Antibiootikum ei ole alati lahendus. Need ravimid toimivad ainult bakterite, mitte viiruste vastu. Kergete naha- või kõrvapõletike puhul võivad sageli aidata hoopis puhastavad lahused ja antiseptikumid.
- Proov annab kindluse. Võimalusel lase loomaarstil võtta proov, et teha kindlaks täpne haigustekitaja. Nii saab valida just sellele bakterile sobivaima ravimi.
- Järgi arsti ettekirjutusi. Kui antibiootikumikuur on määratud, vii see lõpuni ja kasuta täpseid doose. See takistab bakteritel “vastupanu” õppimist.
- Hügieen on võtmetähtsusega. Kuna bakterid võivad liikuda looma ja inimese vahel otsekontakti kaudu, on kätepesu pärast lemmikuga tegelemist (eriti kui loom on haige) kõige lihtsam viis hoida mõlema tervist.
Eesti lemmikloomade tervis on heades kätes.
Värske uuring näitab, et meil ei ole põhjust paanikaks, küll aga on põhjust olla teadlik ja vastutustundlik. Lemmikloomad rikastavad meie elu ja hoides nende tervist mõistliku raviga, kaitseme me ka iseennast ja oma perekonda.
Artikkel on koostatud Eesti Maaülikooli rakendusuuringu põhjal: „Lemmikloomadelt isoleeritud E. coli, Staphylococcus spp., Pseudomonas aeruginosa ja metitsilliinresistentsete stafülokokkide uuring seoses „Üks tervis“ lähenemisega ja neile loomaliikidele ravijuhiste koostamine“.
