Mis siis, kui meditsiini tulevik ei peitu tugevamates ravimites, vaid paremas kommunikatsioonis? „Teadus kolme minutiga“ lühiloengute konkursil rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Deep Bhattacharya sellest, kuidas keha suhtleb mikroskoopilisel tasandil ning kuidas see teadmine võib muuta viisi, kuidas me infektsioonidega võitleme.
Väiketalud ja traditsiooniline loomapidamine vähenevad üle Euroopa kiiresti, kuna konkureerivad tööstusliku põllumajanduse ja globaalse turuga. Samal ajal on Euroopa Liit võtnud suuna liikuda 2030. aastaks säästvamate, agroökoloogiliste põllumajandustavade poole. Värske Eesti uuring toob esile, et kariloomakasvatuse jätkamise ja alustamise taga ei ole ainult majanduslikud kaalutlused: väga tugevalt mõjutavad otsuseid ka maastikutunnetus, kohasuhe ning isiklik heaolu.
Kutsume osa saama Euroopa Liidu otsetoetuste infopäevast, mis toimub kolmapäeval, 13. mail 2026 kell 13.00–16.00 Teamsi keskkonnas.
Aastakümneid ohtlikuks jäätmeks loetud põlevkivituhk võib uuringute kohaselt olla laialdaselt kasutust leidvast biomassituhast kohati ohutum. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et põlevkivituhale võiks otsida põllumajanduses ja ehitussektoris aktiivsemalt rakendusi.
Piimatootmissektor on kiiresti muutumas – tootmine koondub suurtesse üksustesse, kus igapäevatööd teevad palgatöötajad. Karjade suurenemine tähendab sageli seda, et iga üksiku looma tervise jälgimiseks jääb vähem aega, mis võib viia haiguste hilisema avastamise ning suurema suremuseni. Dagni-Alice Viidu värske doktoritöö, mis põhines 118 Eesti suurfarmi andmetel, näitab, et vasikate suremusrisk on suurim just esimestel elunädalatel, ulatudes keskmiselt 5,9%-ni kuni 21 päeva vanustel vasikatel.
Liisa Kübarsepp uuris oma doktoritöös õhulõhede kineetikat ehk seda, kui kiiresti suudavad taimed oma "suid" avada ja sulgeda vastusena valgusele, õhuniiskusele ja süsihappegaasile. Tulemused pakuvad väärtuslikku teavet uute, vastupidavamate sortide aretamiseks, mis suudavad heitlikes oludes säästa vett ilma saagikuses kaotamata.
Lihtne, kuid sügav põhimõte: inimeste, loomade ja meid ümbritseva keskkonna tervis on omavahel tihedalt põimunud. Selle seose üks oluline osa on antibiootikumiresistentsus ehk bakterite võime harjuda ravimitega, mis peaksid neid alla suruma.
Eesti Teadusagentuur (ETAG) koostöös projekti PREMIERE partneritega – Maaelu Teadmuskeskus (METK) ja MTÜ Kodukant Läänemaa – kutsub osalema Horisont Euroopa rahastusprogrammi koolitusel, mis on suunatud uutele tulijatele ning väiksema kogemusega taotlejatele.
10. märts 2026 Teadus ja äri kohtuvad: Ringmajanduse koostööpäev teadlastele ja ettevõtetele
Läänemere saagikalad – kilu ja räim – on meie mere ökosüsteemi vundament, mis ühendab planktoni suurte röövloomadega ning on kriitilise tähtsusega nii keskkonna kui ka kalandussektori tervisele. Paraku on Rootsi FishSec värske raporti kohaselt saagikalade varud pikaajalise surve tulemusel murettekitavalt nõrgenenud.
