Mis siis, kui meditsiini tulevik ei peitu tugevamates ravimites, vaid paremas kommunikatsioonis? „Teadus kolme minutiga“ lühiloengute konkursil rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Deep Bhattacharya sellest, kuidas keha suhtleb mikroskoopilisel tasandil ning kuidas see teadmine võib muuta viisi, kuidas me infektsioonidega võitleme.
Lihtne, kuid sügav põhimõte: inimeste, loomade ja meid ümbritseva keskkonna tervis on omavahel tihedalt põimunud. Selle seose üks oluline osa on antibiootikumiresistentsus ehk bakterite võime harjuda ravimitega, mis peaksid neid alla suruma.
Mikroobide resistentsus, AMR oluline probleem, mis hõlmab mitut valdkonda, nt humaanmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda ning kaubandust.
Euroopa loomakasvatajad ja loomaarstid näevad palju vaeva, et vähendada vajadust antibiootikumide kasutamise järele loomakasvatuses ja tagada antibiootikumide vastutustundlik kasutamine. Siiski on vaja kõigi osapoolte täiendavaid jõupingutusi ka edaspidi, et tagada algatuse „Üks tervis“ tulemused antimikroobse resistentsusega (AMR) võitlemisel.
Allikas: Ravimiamet4.11.2021 Antibiootikumide vastutustundlikum kasutamine nii inimestel kui ka loomadel [...]
Otseselt või ka kaudselt loomade ja inimeste vahel edasi kanduvaid haigusi [...]
Allikas: ERR Artikkel avaldati esmakordselt maainfo.ee veebis 7. aprillil 2015 [...]
Allikas: EIP-AGRI Teeninduspunkt Artikkel avaldatud esmakordselt maainfo.ee veebis 4. märts [...]
