Allikas: EPKK infoleht: Põllumajanduse ja toidu-uudised Euroopast 1/2023
Novembris jõudsid praegune ELi nõukogu eesistujariik Hispaania ja Euroopa Parlamendi esindajad esialgsele poliitilisele kokkuleppele looduse taastamist käsitleva määruse suhtes. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest.
Nõutakse ka, et liikmesriigid kehtestaksid 2030. aastaks meetmed, et taastada vähemalt 30% mõlemas lisas loetletud halvas seisundis elupaigatüüpidest. Taastamismeetmete rakendamisel tuleb seada esikohale Natura 2000 alad. Samuti peavad liikmesriigid kehtestama meetmed, et taastada 2040. aastaks vähemalt 60% ja 2050. aastaks vähemalt 90% halvas seisundis elupaikadest. Väga levinud ja laialt levinud elupaikade jaoks lisati täiendav paindlikkus.
Tolmeldajad, liblikad, põllulinnud
Liikmesriikidele tuleb kehtestada meetmed, et pöörata tolmeldajate arvukuse vähenemine hiljemalt 2030. aastaks kasvule. Kasvavad suundumused tuleb saavutada lisaks ka vähemalt kahes järgmisest kolmest näitajast: rohumaaliblikate indeks, mitmekesiste maastiku-elementidega põllumajandusmaa osakaal, orgaanilise süsiniku varu mineraalsetes põllumuldades. Samuti on selles seatud tähtajalised eesmärgid, et suurendada levinud põllulindude indeksit riigi tasandil.
Metsaökosüsteemid
Liikmesriigid peavad kehtestama meetmed, et suurendada metsaökosüsteemide elurikkust ja saavutada teatavate näitajate, näiteks seisva ja lamava lagupuidu hulga ja levinud metsalindude indeksi puhul riigi tasandil kasvusuundumus, võttes arvesse metsatulekahjude ohtu. Kaasseadusandjad lisasid ka sätte, milles kutsutakse liikmesriike üles panustama eesmärki istutada ELis 2030. aastaks vähemalt kolm miljardit uut puud.
Paindlikkus turbaalade taas-soostamisel
Kaasseadusandjad nõustusid pakkuma liikmesriikidele paindlikkust turbaalade taas-soostamisel, kuna mõnel asjaomasel kohustusel on ebaproportsionaalselt suur mõju. Tekstis seatakse eesmärgiks taastada 30% põllumajanduses kasutatavatest kuivendatud turbaaladest aastaks 2030, 40% aastaks 2040 ning 50% aastaks 2050, kuigi tugevalt mõjutatud liikmesriikidel on võimalik kohaldada madalamat protsendimäära. Taas-soostamise eesmärkide saavutamise kohustus ei kehti põllumajandustootjate ega eramaaomanike suhtes.
Riiklikud taastamiskavad
Liikmesriigid peavad esitama komisjonile korrapäraselt riiklikud taastamiskavad, milles näidatakse, kuidas nad eesmärke saavutavad. Samuti peavad nad oma edusamme jälgima ja andmanende kohta aru. Seda tehakse järk-järguliselt. Liikmesriigid võivad võtta oma kavade kehtestamisel arvesse nende erinevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi nõudeid, piirkondlikkeja kohalikke iseärasusi ning rahvastiku tihedust, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade erilist olukorda.
Taastamismeetmete rahastamine
Esialgses kokkuleppes lisatakse uus säte, milles tehakse komisjonile ülesandeks esitada üks aasta pärast määruse jõustumist aruanne, mis sisaldab ülevaadet ELi tasandil kättesaadavatest rahalistest vahenditest, rakendamise rahastamisvajaduste hinnangut ja analüüsi võimalike rahastamispuudujääkide kindlakstegemiseks. Liikmesriike julgustatakse edendama olemasolevaid era- ja avaliku sektori kavasid, et toetada taastamismeetmeid rakendavaid sidusrühmi, sh maahaldajaid ja -omanikke, põllumajandustootjaid, metsandusettevõtjaid ja kalureid. Riiklikud taastamiskavad ei kohusta riike käesoleva määruse rakendamiseks ümber kavandama ühise põllumajanduspoliitika või ühise kalanduspoliitika rahastamist 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames.
Läbivaatamine ja nn hädapidur
Komisjon peab 2033. aastaks läbi vaatama määruse kohaldamise ning selle mõju põllumajandus-, kalandus- ja metsandussektorile, samuti selle laiemasotsiaal-majandusliku mõju, ning neid hindama. Nähakse ette ka võimalus peatada määruse kõnealuste agroökosüsteeme käsitlevate sätete rakendamine rakendusaktiga kuni üheks aastaks, kui toimuvad ettenägematud ja erakorralised sündmused, mis ei ole ELi kontrolli all ja millel on kogu ELis tõsised tagajärjed toiduga kindlustatusele.
Edasised sammud
Esialgne kokkulepe esitatakse nüüd kinnitamiseks liikmesriikide esindajatele nõukogus (COREPER) ja parlamendi keskkonnakomisjonile. Pärast heakskiidu andmist peavad mõlemad institutsioonid teksti pärast õiguskeelelist viimistlemist ametlikult vastu võtma, enne kui selle saab avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub.
ELi põllumajandustootjad on mures
Kuigi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kokkuleppeteksti näol tehti olulisi parandusi ja järeleandmisi võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga, on Copa-Cogeca ning eriti Kesk- ja Lõuna-Euroopa farmerid äärmiselt murelikud. Nende hinnangul on agroökonoomiat puudutavate sätete määrusse lisamise näol tegu täiesti ebarealistlike eesmärkide uuesti päevakorda tõstmisega, mis seab intensiivse põllumajanduse piirkondadele piirangud, mis ähvardavad kasumliku tootmise lõpetada. Samuti on endiselt ebaselge uute nõuete rahastamine ning kuigi taastamiskavad koostatakse liikmesriikides, jätab komisjon endale sekkumisvõimaluse, mille määr ja ulatus ei ole teada.
Artikkel ilmub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
