Maaküsimus sööb põllumeeste närve

Maaküsimus sööb põllumeeste närve

Aive Mõttus
Maaleht, 14.06.2013

Põllumajandusmaa rendi- ja müügihind on põldurite meelehärmiks viimastel aastatel hoogsalt tõusnud, kuid turg on vaatamata sellele elav.

“Kui ühe hektari rendihind on suurem kui palgafond sama maalapi kohta, on tootmine mõttetu,” ütleb otse välja Tartumaal tegutseva Kaarli tulundusühistu juht Madis Avi. Kaarli TÜ harib 1000 hektarit rendimaad, millel on 50–60 omanikku.

Et hektarilt viis tonni saaki saada, kulub taimede kasvu edendamiseks 300 eurot, seadmete ja masinate liisinguid on sama maatüki peale arvestatuna keskmiselt 100 euro eest. Ja kui veel lisada rendihind, siis 200 eurot hektari eest on viimane piir, mille põllumees Avi sõnul veel ära kannatab.

Neil, kes kõrgemat renti maksta suudavad, on Avi arvates mingi nõks juures. Olgu selleks siis mõni teine, tulusam tegevusala lisaks põllupidamisele või välismaine investor.

Veel kümmekond aastat tagasi oli maa ostu-müügihind sama mis praegu rendihind. Nii suur on hinnatõus olnud. Põllumeeste arvates on selle põhjuseks Euroopa Liidu põllumajandustoetused. Viie aastaga on näiteks ÜPT suurenenud pea poole võrra.

Asukoht teeb hinna

Kõrgeks ajavad maa hinna riigimaa kasutusvalduse oksjonid, mille puhul on alghinnad 80–100 eurot hektari eest tavalised. Avi teab Saue vallas üht põldu, mille eest makstakse renti isegi 500 eurot hektarilt. “No see on ikka üle mõistuse!” ei hoia põline põldur end tagasi.

Loe edasi  täispikka artiklit Maalehest

 

2013-06-17T10:00:00+00:00Esmaspäev, 17. juuni, 2013|Uudised|