Mätiku talu mahepiim tutvustab Oidremad pealinnas

Mätiku talu mahepiim tutvustab Oidremad pealinnas

Mätiku talu saadab üle päeva Tallinna rohkem kui pool tonni mahepiima, millega täidetakse toorpiima automaadid neljas Selveris ja Laagri Maksimarketis.

Piimamees on üks perepoegi, Siim, kellel pealinnas käimisele kulub terve tööpäeva jagu tunde, sest aega võtavad nii vahemaad kui automaatide ülevaatamine. Teine tallinlaste mahepiimaga varustaja on Virumaalt Põdrangu põllumajandusühistu.

Üle kümne aasta mahetootmisega tegeleva Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets on MTÜ Eesti Mahe juhatuse liige ja veendunud selles, et tervislikku toitu vajatakse üha rohkem. Talulaudas annab mahepiima 50 lehma ja niisama palju on noorkarja.

Pulmadeks mullikas

Nime järgi “mätas keset vett” ehk Mätiku talumaja ehitati enne suurt sõda, 1936. aastal. Pikkmetsa pere ostis maja sovhoosilt 1981. aastal, kui lasteaed oli siit teise kohta viidud.

“Siin oli kaks rühmatuba, ühe- ja kolmeaastased ja kolme- kuni kuueaastased, ees oli pesuruum, köök oli sama koha peal, aga pliidi oleme ümber ehitanud, vana koht on veel põrandal näha,” seletab Mätiku perenaine Helga Pikkmets, kes mäletab raamidega voodeid, millel tal lapsena sellesama katuse all magada tuli.

Pulmakingiks said Helga ja Aivar tiine mullika, talu ametliku vormistamise ajaks oli neil kümme hektarit maad ja laudas kolm lüpsilehma. Paarikümne aastaga on rühitud majapidamises nii, et põhisissetuleku annab piim, kogu taime- ja loomakasvatus on maheviljelus ja maad on ligi 380 hektarit. Üles on ehitatud vabapidamisega külmlaut ja jõudumööda kõpitsetud elumaja, pandud sellele uus katus ja maheroheline välisvooder.

Peresisene tööjaotus on selline, et Helga kanda on loomad ja raamatupidamine, Aivar hoolitseb tehnika eest, sest see on tema kunagi Tihemetsas õpitud kutse: tehnik-mehaanik.

Uusim abiline on talus söödakoogi valmistaja, press jõudis Eestimaale meritsi Hiinast.

“Selle tellimine tuli mitu korda odavam kui analoogse pressi ostmine Euroopast,” kinnitab Aivar ja võtab sülle pojalapsed Lilli ja Harri. Lapselapsi on kuus last üleskasvatanud Helgal-Aivaril üheksa ja algav aasta toob teadaolevalt veel kolm juurde.

Edumeelne mahetootja ja optimist – nii ütles Mätiku peremehe kohta välisriikide põllumajandusatašeesid ja suursaatkondade esindajaid saatnud põllumajandusministeeriumi esindaja.

Hari punane

Edumeelse, Eestimaa talupidajate keskliidu juhatusse ja Pärnumaa talupidajate liidu juhatusse kuuluva mahetootja hari läheb aga punaseks, kui ta räägib meie ja teiste riikide piima varumishindadest.

“Soome talupidajad käisid oktoobris siin, meil oli siis piima hind keskeltläbi 27 senti kilo, neil 48 senti, taanlased saavad 70 senti kilost, aga traktorid maksavad kõigile ühepalju. Kui nad küsisid, miks mul tehnika õue peal seisab, ütlesingi tootmise hinnavahet arvestades, et mehed, näete, kus mu angaar on,” räägib Aivar.

Põllumajandustootjate ebavõrdne kohtlemine on päevateema Brüsseli koridorides, kus liigub Euroopa Parlamendi saadiku Vilja Savisaar-Toomasti nõunikuna Pikkmetsade üks poegi, Mikk. Vanemaid aitavad talutöödes enim kodukohta paigale jäänud Kaarel ja Siim.

“Mis muud see talupidamine on kui võimaluse tagamine siin elada,” möönab pereisa. “Alguses oli raske, aga nüüd oleme leidnud võimaluse siin olla, kuigi tööst üksi on vähe, sissetulekut peab ka olema.”

Tugevaid tootmistalusid on Oidremal mitu, seal hulgas ka Saare talu, mille peremees on Aivari vend Targo. See tähendab ise endale loodud töökohti ja mõnelegi kohalikule võimalust tööd saada. Põllumajandusministeerium tunnustas 2011. aastal iseseisvuspäeva eel Aivar Pikkmetsa eduka tegutsemise eest ministeeriumi tegevusvaldkonnas hõbedase teenetemärgiga.

Ranged nõuded

Eestimaa piimaühistu kaudu sõidab Mätiku talu piim ülepäeviti Saaremaale kombinaati. Perenaise ütlust mööda on piimamees juba nii kogenud, et tema tuleku pärast ei ole vaja kell neli lauda juures olla.

Hommikune lüps algab poole seitsmest, õhtune neljast ja kestab tundi kolm või üle selle, sest lüpsiplatsil on väike ring, vaid viiekohaline ja töötanud enne Piistaoja katsetalu vanas laudas.

Ametlikult tunnustatud mahepiima tootjana peab talu järgima reegleid, mis ei luba näiteks söödavilja kasvatada kunstväetistega ega loomi ravida hormoonravimitega. Täpselt on määratletud seegi, kui suur osa söödast tuleb valmistada kohapeal või lähiümbruses, kui palju võib tuua kaugemalt. Mahepiima andvad lehmad peavad elama stressivabalt, saama sobivat sööta ja jalutada, nagu tahavad, neisse ei tohi suhtuda kui tootmisvahenditesse, neid tuleb võtta elusolenditena.

Talupidamist on aidanud arendada PRIA investeeringutoetused, sest tehnikat uuendamata ei saa tänapäeva tootmistalu hakkama. Siingi on John Deere’i traktor ning põlluharimiseks ja söödavalmistamiseks vajalikke seadmeid.

“Kümne aastaga on niidu laius suurenenud Vene 2,1meetrise rootori pealt Saksa 7,5meetrise rootori peale, see tähendab aja kokkuhoidu ja kiiremat tööd söödavarumise ajal,” näitlikustab peremees.

Kasulikke kogemusi on ta käinud saamas talupidajate keskliidu korraldatud õppereisidel ja naasnud kinnitusega oma arusaamale, et tootmine peab olema mitmekesine: loomad, teravili, rohumaad. Teiste nõustajana, mahepiima ühisturunduse eestvedajana laiendab ta seda arusaama.

Maakonna läänepiirile jääv Mätiku talu on näide sellest, kuidas hõreasustusega vallas kinnitavad kanna tugevalt need, kes usuvad põllumajandustootmise võimalustesse ja kellel on mõtete teokstegemisel tuge töökast perest.

Oidrema küla

* Üks Koonga valla 42 külast, 125 elanikku.

* Kaugus maakonnakeskusest Pärnust 50 kilomeetrit.

* Küla süda on mõis (Oidenorm) ja selle hoonestik. Klassitsistlikus stiilis paekivist härrastemaja ehitati 1839. aastal, omanikud Lilienfeldid. Hoone keskosa rõhutab kolmnurkviil. Kompleks renoveeriti 1990. aastatel ja on eravalduses.

* Karjakasvatuse ja põllupidamisega tegelevad Rehe, Saare, Mätiku ja Kamariku talu, Oidremaa Mõis ja AS Ühinenud Farmid Oidrema farm.

* Mahetootmisel põhinev Mätiku talu saadab mahepiima pealinna nelja automaati ja pudelite etikettidel on Pärnumaa tootja aadress.

* Tegutseb naisselts, külamajas on oma raamatukogu, töötab saun, avatud on pood ja kirjadki saab külast teele saata.

* Jääb Oidrema 35hektarilisele hoiualale, millel kaitstakse üle-euroopalises Natura võrgustikus niiskuslembeseid kõrgrohustuid, vanu laialehiseid metsi ja puiskarjamaid.

* Vaatamisväärsus on Oidrema Pangamäe üle 300 aasta vanune tamm, mis võeti looduskaitse alla 1936. aastal.

Andmed: Pärnu Postimees

Silvia Paluoja, Pärnu Postimees (19.01.2013)
 

2013-01-19T10:00:00+00:00 Laupäev, 19. jaanuar, 2013|Uudised|