Allikas: Novaator.err. Airika Harrik 27.06.2025
Põllumajandus muutub Eestis üha nutikamaks. Targad masinad tulevad appi põllutöödel ja aitavad eraldada terad sõkaldest.
Eesti Maaülikool (EMÜ) soetas koostöös ettevõttega Baltic Agro Eesti esimese mehitamata põlluroboti, et tulevased põllumehed saaksid tehnika viimasele sõnale ise käed külge panna. Mehitamata nutitraktor tuleb ise toime nii niitmise, külvi kui ka väetamisega.
EMÜ Rõhu katsejaama juhataja Toomas Tõrra sõnul asendab põllurobot täispõllutöömasinaid. “Tegemist on 160-hobujõulise masinaga, mille haakesse saab võtta kõiki põllutöömasinaid. Nii et täna on võimalik selle masinaga teha kõiki põllutöid,” märkis ta.
Maaülikooli soetatud robot AgXeed Agbot 15.41 kaalub üheksa tonni ja läks maksma ligi 350 000 eurot. Baltic Agro Machinery AS hooldusjuht Meelis Suurmann kinnitas, et masin töötab täiesti ilma juhita.
Juuni keskel Tartu lähistel tehtud koolituspäeval sai nutitraktorit näha muu hulgas iseseisvalt niitmas. “Meil on ära märgitud põld, kus on erinevad töörajad ja konkreetsed tööülesanded. Niitmiseks on masina järele haagitud nelja ja poole meetrine Bednari niiduk,” kirjeldas Suurmann.
Sellest kevadest on Eestis tutvumiseks teinegi nutikas põllumajanduslahendus. Kui vili korjatud, saab selle sorteerimiseks appi võtta Tartu Ülikooli (TÜ) arvutiteaduse tudengite loodud seadme.
Toiduks mõeldud teraviljas tohib prahti leiduda kuni kaks protsenti. Varem tuli ettenähtud kvaliteedi saavutamiseks teha aeganõudvat käsitööd. Nüüd saab selle asemel kinnitada sorteeri külge mooduli, mis hindaks viljavoo puhtust kaamerasilmaga.
TÜ haridusrobootika juhtivspetsialist Heilo Altin selgitas, et moodul teeb viljavoost palju pilte. “See suudab siis eraldada nii-öelda terad sõkaldest ehk leida üles prügised tükid. Masin annab neile massihinnangu ehk ütleb, kui suur protsent prügi selles teraviljas on,” seletas ta.
Nutikalt tulevikku
Mõlema teadlase sõnul muutub põllumajandus üha nutikamaks. Talumees siiski tööta jäämist kartma ei pea: tema töö on tulevikus lihtsalt teistsugune. “Inimese roll ei ole kuhugi ära kadunud ühegi roboti käitamisel. Ühelt poolt ei teki need robotid ilma inimeseta. Keegi peab neid hooldama ja tööle rakendama,” arutles Toomas Tõrra. Teiselt poolt vajavad masinad endiselt meeskonda, kes neid hooldab.
Heilo Altini sõnul jääb sorteerimoodulit kasutavale põllumehele testija roll. Võib juhtuda, et vili tuleb sorteerist läbi lasta mitu korda, ent uue masinaga käib see varasemast märksa kiiremini. “Kui ülejäänud maailm selles suunas liigub, ei saa põllumajandus erineda. Homme on ikkagi konkurentsis need, kes tegelevad enda efektiivsemaks muutmisega ja tõhusamalt tootmisega,” sõnas ta.
Eesti esimene ja seni ainus põllurobot läheb käiku Maaülikooli õppe- ja teadustöös. “Kui vaatame oma lähiriike, siis Soomes on üks, Leedus on üks, Rootsis on paar tükki. Iseasi, kas nad on reklaamieesmärgiga või juba põllutöödele rakendatud,” võrdles Tõrra. Maaülikool rakendab masinat erinevates teadusprojektides. Tõrra sõnul hakatakse uurima masina mõju keskkonnale, sh mullale, aga ka sellega seonduvat tööjõuvajadust põllumajandussektoris.
Viljasorteerimismoodul valmis tehisintellekti- ja robootikakeskuse (AIRE) demoprojekti käigus. Kuigi projekt ise lõppes, jätkuvad katsed mooduliga Tartumaal Altini peetavas Mällona talus. “Järgmine mõte on koos Maaelu Teadmuskeskusega katsetada, kas seade võiks olla laboris kasuks inimestele, kes peavad seemnete puhtust hindama,” märgib Altin. Näiteks aitaks see hoida kokku umbrohtu tuulekaera sisaldavate proovide kindlakstegemisele kuluvat aega.
