Põllumajandusministeeriumi, veterinaar- ja toiduameti (VTA) ning mesinike ühiskohtumisel toodi mesilashaiguste leviku peamiste põhjustena välja mesinike teadmatus haiguste tunnustest ning mesilaste asukohtade vähene info.
Neljapäeval toimus kolmepoolne kohtumine ministeeriumi, VTA ja mesinike esindajate vahel, mille peamiseks teemaks oli mesilaste ameerika haudmemädanik (AHM) ja haigusega seotud võimalikud tegevused. VTA andis ülevaate Euroopa Liidu mesilasperede hukkumise uurigu käigus mesilate külastustel leitud haiguskolletest ja AHMi levikust, ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev BNSile.
AHMi on Eesti mesilates alati leitud, kuid selle levik ei ole olnud suur. Mesinike hinnangul võib teadmata haiguskoldeid olla kordades rohkem ning mesilashaiguste leviku tõkestamiseks ja nende majandusliku mõju vähendamiseks on eeskätt oluline teada mesilate asukohtasid. Veterinaar- ja toiduameti ning volitatud veterinaarstid saavad ainult nii mesilate olukorda hinnata ja vajadusel läbi tõrjemeetmete takistada haiguste levikut naabermesilatesse. Loomapidajatel, ka mesinikel on kohustus ohtliku loomataudi avastamisest teavitada VTAd, kuid tihti ei tunta AHMi tunnuseid ja nii levib haigus edasi. Teiseks oluliseks teguriks ongi mesinike vähene teadlikkus haiguste tunnustest, ohtlikkusest ja tagajärgedest.
Lisaks arutleti kohtumisel mesinike organisatsioonide ja riigiasutuste rollide üle mesinike teavitamises ja taudiennetustegevuses ja vajaduse üle haritud mesindusspetsialistide ja loomaarstide järele. «Mesinike esindajatega kohtumine andis väärtuslikku lisateavet edasiste otsuste tegemiseks. Kohtumisel lepiti kokku, et oktoobris kohtutakse uuesti, siis on arutamiseks juba võimalik tegevuskava,» lisas Minjajev.
Ameerika haudmemädanik on teatamiskohustuslik ja väga ohtlik meemesilaste haudmehaigus. Ameerika haudmemädanikku põhjustab eoseid moodustav bakter Paenibacillus larvae, mille võime moodustada spoore teeb ta desinfektsioonivahendite suhtes resistentseks.
