Allikas: METK ja Maa Elu 11.09.2025
Muld kipub tihti märkamatuks jääma, ometi on just muld meie suurim varandus. Muld mõjutab meid kõiki, kuid siiski võtame mulda enamasti enesestmõistetavana.
Muld ei kõla alati just kõige põnevama teemana. See on iga päev meie jalge all ja jääb sageli märkamatuks, kuid see on meie suurim rikkus. Kui mulda ei ole või kui see on kurnatud, ei ole meil toitu, puhast vett ega kliimakindlat tulevikku. Muld on elu vaikne alus, seepärast on oht, et võtame seda enesestmõistetavana.
See, kuidas mullal läheb, mõjutab seda, millises Eestis me elame 20 või 50 aasta pärast. Selleks, et muld ei jääks nähtamatuks, startis käesoleva aasta kevadel Maaelu Teadmuskeskuse eestvedamisel mullateadust ja muldade alast teadlikkust populariseeriv algatus – mullaakadeemia,“ kirjutab MullaAkadeemia projektijuht Kerttu Tammik.
Sageli arvatakse, et mulla seisund puudutab vaid põllumehi ja maaomanikke. Tegelikult mõjutab see igaüht meist. See ei ole pelgalt agronoomiline detail, vaid otseselt seotud sellega, kui vitamiini- ja mineraalainerikas on meie igapäevane söök. Mulla seos rahvatervisega on alahinnatud, kuid üha selgem. Muld on meie looduslik kliimamasin. Elus, talitlev ja orgaanikarikas muld seob süsinikku ning leevendab kliimamuutust. Kui muld aga degradeerub, hakkab ta ise kasvuhoonegaase õhku paiskama. Lisaks toimib muld loodusliku filtrina, mis puhastab ja säilitab vett. Kui see võime kaob, suureneb üleujutuste ja põudade oht.
Kuus videot, kuus vaadet
Mullaakadeemia raames valmis kuus videot, millest igaüks keskendub ühele olulisemale küsimusele, mille kaudu avaneb, miks muld on sama tähtis kui õhk, vesi ja toit.
- Videod viivad vaataja mulla sisemusse, kus ühes grammis võib elada miljoneid mikroorganisme – bakteritest ja seentest kuni vihmausside ja nematoodideni. Need mikroskoopilised töötajad lagundavad, vabastavad toitaineid, loovad struktuuri ja kaitsevad taimi haiguste eest. Orgaaniline aine toimib mulla pangana, kuhu talletuvad toitained ja süsinik. Kui aga orgaanikat enam ei lisata, muutub muld tasapisi elutuks. Samuti käsitletakse teisi mulla ohukohti: erosioon, tihenemine ja reostus.
- Videod näitavad, kuidas põldu ja mulda kaitsta kattekultuuride, püsirohumaade ja mitmekesiste maastikuelementide abil, ning rõhutavad, et mulla hoidmine ei sõltu ainult põllumehe igapäevastest valikutest, vaid ka poliitikast, teadusest ja seirest.
- Fookuses on ka mullaproovid ja nende tõlgendamine. Selgitatakse, kuidas laborinäitajad, nagu pH, fosfori ja kaaliumi tasakaal ning orgaanilise aine sisaldus, annavad põllumehele võtme, et targemaid otsuseid teha.
- Ülevaate saab ka erinevatest harimisviisidest – künd, minimeeritud harimine, otsekülv, ribasharimine või sügavkobestamine. Sõnum on selge: ükski meetod ei ole universaalselt õige või vale, oluline on valida oma mullale ja kultuuridele kõige sobivam lahendus, mis tagab nii majandusliku kasu kui ka mulla hea seisundi.
Videotest näeb nii suuri põhimõtteid kui ka väikesi praktilisi samme, mis aitavad mulda säilitada ja taastada. Kuus lugu moodustavad tervikliku pildi – muld on elus süsteem, mis vajab hoidmist ja teadlikke valikuid.
Pole pelgalt haridusprojekt
Mullaakadeemia raames valmis kuus videot, millest igaüks keskendub ühele olulisemale küsimusele, mille kaudu avaneb, miks muld on sama tähtis kui õhk, vesi ja toit. Videotest näeb nii suuri põhimõtteid kui ka väikesi praktilisi samme, mis aitavad mulda säilitada ja taastada. Kuus lugu moodustavad tervikliku pildi – muld on elus süsteem, mis vajab hoidmist ja teadlikke valikuid.
Kas näeme mulda kui enesestmõistetavat musta pinda või kui elusat süsteemi, mis toidab meid kõiki? Mullaakadeemia sõnum on lihtne: teadmised mullast kasvatavad tulevikku.
Video 1 – Muldade roll ja seisund. Teemat selgitab METK mullastiku valdkonna juhataja Evelin Pihlap
Video 2 – Mullaproovid ja nende võtmine. Teemat selgitab METKi mullastiku valdkonna nõunik Priit Penu.
Video 3 – Tõhusad maaharimisvõtted. Teemat selgitab KEVILI taimekasvatusspetsialist Meelis Värnik.
Video 4 – Mulla orgaaniline aine ja mullaelustik avaldatakse 6. oktoobril
MullaAkadeemia videote valmimist toetati riiklikul teaduse populariseerimise projektikonkursil. Videod valmistati 2025. aasta suvel.
