Leisi valla lihaveisekasvataja OÜ Pärna Farmid kavatseb investeeringutoetuse abil viia teraviljakuivati diislikütuselt hakkpuidule.
“Ühesõnaga, et kütusemüüjaid vähem nuumata,” ütles OÜ Pärna Farmid juht Kennar Lõhmus, kes sai mullusest taotlusvoorust 178 236 eurot bioenergia tootmise investeeringutoetust, millele põllumees lisab ise veel teist samapalju otsa.
Investeeringuga soetab Lõhmus Koiklas asuvale viljakuivatile hakkpuidukatla ja puiduhakkuri, mida saab kasutada ka teenustöö tegemiseks.
Lõhmuse sõnul kulub tal kuivati tööshoidmiseks praegu ühes päevas 400 liitrit kütust ning hakkpuidule üleminek peaks kulusid märgatavalt vähendama. “Kuna investeering on nii suur, siis ta esimese aastaga meid kindlasti kasumisse ei vii, aga pikema aja peale kindlasti,” arvas põllumees.
Kennar Lõhmuse sõnul oli tema tänavune viljasaak keskmine, kuid tugevalt varjutab üldist meeleolu sigade laastamistöö nisupõllul. “Kuus hektarit vilja niitsin lihtsalt maha, sead olid 90 protsenti pealt ära söönud ja kombainiga polnud seal enam midagi võtta,” rääkis Lõhmus. Lisaks oli 30–40 hektaril nisupõllul tugevaid kahjustusi.
Metsanotsude tõttu poolest nisusaagist ilma jäänud Lõhmus lubas, et ühtegi nisuiva ta enam maha ei pane, nisu asemele tuleb odrapõld. “Kogu nisusaak läheb söödaviljaks, pole seemet üldse tegema hakanudki,” kinnitas põllumees. Võttes arvesse ka talvel hirvede lõhutud silorullid, on ulukikahjustused piirkonnas liiga suured, lisas ta.
Ulukikahjudest rääkides märkis Kennar Lõhmus, et Pärsama jahiselts ei võta oma kohustusi tõsiselt. Lõhmusel on 20 ha nisupõldu ka Valjala vallas Kõnnu kandis, kus sead nisupõldu sootuks vähem rüüstasid. “Valjala nisupõllul võtsid sead siit nurgast ja sealt nurgast natuke, seda võtan ma kui loomulikku kadu,” rääkis viljakasvataja. “Ka Karja jahiseltsi piirkonnas ei olnud kahjud nii suured, aga Pärsama jahiseltsi piirkonnas on põllud igal aastal kõige jubedamad.”
Pärsama jahiseltsi juhatuse esimehe Priit Trei sõnul on loomade populatsioon piirkonniti väga erinev ja Pärsama kandis on metssigu väga palju. “Oleme siin teiste põllumeeste viljapõldudel nädalaid järjest igal õhtul väljas olnud, aga Kennar pole ise üldse jahiseltsile märku andnud, et tal on sigadega probleeme,” lausus Trei.
Jahiseltsi juhi sõnul pole sigade põllul laskmine praegu kuigi lihtne, sest põllud on haritud metsa ääreni, kust siga tuleb otse põllule. “Praegu on see aeg, kus emistel on põrsad ja emist lasta ei tohi. Emise pea paistab küll viljapõllust ära, aga sa ei näe ju, mis tal seal järgi on,” selgitas Trei. Ta lisas, et Pärsama jahiseltsil on sel aastal kohustus küttida vähemalt 110 metssiga, kellest praeguseks on lastud 65.
Ain Lember
Saarte Hääl, 07.09.2013
