Allikas: LIFE programmi veebileht
3. mai 2022
Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös valmis kaardirakendus, kuhu on koondatud ülevaade teadaolevatest pärandniitudest kaitstavatel aladel. Rakendusest saavad maaomanikud ja pärandniitude majandajad uurida, milliseid niite saab liigirikkuse toetamiseks taastama või hooldama asuda.
Pärandniidud on olulised elurikkuse tuumikalad. Pärandniitude taastamine ning hooldamine on oluline, et sealseid elupaiku ning neist sõltuvaid liike toetada ja hoida.
Kui varem oli Eesti pärandniitudega seotud teave hajutatult eri kaardirakenduses, siis nüüd saab seda mugavalt vaadata ühest kohast. „Loodetavasti saavad maaomanikud nüüd hõlpsamini uurida, kas nende maal asub mõni liigirikas pärandniit, mida saab toetuste abil asuda taastama või hooldama. Samuti on rakendus väärt infoallikas praegustele niitude majandajatele – andmekihtide võrdlemisel saab teada, millised niidud on seni veel hooldamata,“ ütles Keskkonnaameti maahoolduse büroo peaspetsialist Kaidi Jakobson.
Muu hulgas näeb kaardirakendusest, milliseid niite praegu hooldatakse ja taastatakse, millised pärandniitudega maad on RMK välja rentinud, milliste niitude majandamist on Keskkonnainvesteeringute Keskus toetanud ning milliseid puisniite saab edaspidi taastada PuisniiduLIFE projekti toel.
Vaata inventeeritud pärandniitude asukohti Maa-ameti kaardirakendusest.
Mis teeb rohumaast pärandniidu?
Pärandniiduks võib osutuda rohumaa, mida ei ole viimasel paarikümnel aastal küntud ega kultiveeritud ning kuhu ei ole selles ajavahemikus külvatud heinaseemet. Kui rohumaa on pikka aega, st aastakümneid, säilinud looduslikuna, siis tõenäoliselt on tegemist pärandniiduga.
Lisaks looduslikule ja mitmekülgsele taimestikule on pärandniidu puhul oluline selle niitmine ja/või karjatamine, sest vaid nii säilib sealne liigirikkus. Olenevalt mullastiku tüübist, veetasemest, puistust ja teistest teguritest jaotuvad pärandniidud eri liikideks. Levinumad on loopealsed, aruniidud, lamminiidud, soostunud niidud, puisniidud, puiskarjamaad ja rannaniidud.
2021. aasta andmetel hooldatakse praegu Eestis 38 000 ha pärandniite. 2027. aastaks on seatud riiklik eesmärk hooldada pärandniite Eestis vähemalt 50 000 hektaril. Eesmärgi saavutamiseks vaja pärandkooslusi taastada veel ligikaudu 12 000 hektaril.
- Kõre ehk juttselg-kärnkonn
- Niidurüdi
- Rohunepp
Kaardil – kuidas?
Seda, kas rohumaa on pärandniit, saab kontrollida Maa-ameti rakendusest. Otsi kaardilt üles huvipakkuv koht või sisesta otsingusse katastriüksuse number või nimi.
Kui kaardil niidu kohta poolloodusliku koosluse info puudub, aga sa oled veendunud, et sulle kuuluval maatükil on väärtuslik pärandniit, siis anna sellest teada aadressil noustamine@keskkonnaamet.ee.
Juhul, kui mõnel maaomanikul, pärandniidu majandajal või teisel loodusesõbral on teavet pärandniidu kohta, mida pole kaardile kantud, palume sellest teavitada info@keskkonnaamet.ee.
- Rohkem teavet pärandniitude, hoolduskavade ja toetuste taotlemise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
- Juhiseid pärandniitude taastamise ning hooldamise kohta leiab veebilehe loodusrikaseesti.ee nõustamise rubriigist.
Postitust toimetas: Hanna Tamsalu
