Neli aastat tagasi uksed avanud Polli tootearenduskeskus on väikeettevõtjate hulgas nõutud paik: sinna tullakse kohale kõikjalt Eestist ning isegi lätlased on seal näiteks kõrvitsa- ja jõhvikamahla tegemas käinud.
Astelpajusid kasvatav regirokkar Aleksander Sünter on Polli ainulaadsete seadmetega valmistanud nii mahlu, moose kui limonaade. Võrumaa Taarapõllu talu peremehe Edgar Koltsi seal purki pandud marjakrõpsud on üle Eesti kuulsad.
Niisama õuest sisse astudes keskusesse siiski askeldama ei pääse. «Paneme aga skafandrid selga,» ütleb asutuse perenaine ja tehnik Pille Põllumäe.
Seepeale tõmbavadki «Sakala» reporter ja fotograaf pähe valge mütsi ning selga valge ürbi — pisikud ei tohi ju levida.
Põllumäe nendib, et see keskus on kui omalaadne päkapikula: tootepartiid on siin väiksed. Küll aga on kõik seal valminu tervislik ja maitsev.
Talvel näiteks on osaühingu Loodusvägi tellimusel tehtud nii metsmustika- kui mustasõstraglögi. «Kokku villitakse tänavu glögisid 28 000 pooleliitrist pudelit,» sõnab Põllumäe. «Niisugused glögid sisaldavad kaheksat vürtsi, mis annavad kehasse soojust ja korrastavad seedimist.»
Tehnik toob tervislike toodete seast välja veel krõpsud, mida valmistatakse näiteks mustadest sõstardest, jõhvikatest ja pihlakatest, ning kõrvitsa-ebaküdoonianektari ja mustika-õunamahla.
Kümmekond puuviljade ja marjade töötlemise seadet, mille abil saavad ettevõtjad uusi retsepte katsetada ning väikseid moosi- ja mahlapartiisid teha, on Põllumäe kinnitusel kogu aeg töös ning soovi korral annavad nõu Polli spetsialistid. «Püsikliente on keskuses kahekümne ringis. Huvilisi on aga märksa rohkem, kui meil võimalusi pakkuda on,» lausus ta.
Kaotsi ei lähe midagi
«Nii nagu talupoegadel ei jäänud vanasti seatapu puhul peale kisa midagi järele, nii jääb meilgi kasutamata vaid väike müra, mida seadmed tekitavad,» räägib Pille Põllumäe ning toob näiteks, et tervislikke tooteid saab ka mahlapressimise jääkidest.
«Tavaliselt kiputakse seemneid ja koori ära viskama, ent nendes on just kõige rohkem väärtuslikke mikroelemente. Neidsamu elemente sisaldavad apteegivitamiinid ja toidulisandid polegi nii kasulikud,» leiab Põllumäe.
Koored ja seemned kuivatatakse Pollis vaakumkuivatiga ning jahvatatakse desintegraatoriga peeneks. Põllumäe märgib, et kui seemneid niisama süüa, võivad need puutumatult seedetrakti läbida, aga jahuna on nad kergesti omastatavad. «Sellist jahu võib lisada nii pagari- kui lihatoodetele ja ka kõikjale mujale, kuhu perenaise fantaasia vaid lubab. Mesinikudki segavad seda vitamiinipommi oma toodete sisse.»
Põllumäe rõhutab, et Polli keskusel on nii liht- kui valikpagaritoodete valmistamise õigus. «Meil kasutatakse tihti ka tavalisest erinevaid tooraineid, näiteks kookosrasva ja roosuhkrut, kodumaist tatrajahu ning mustasõstra- ja mustikajahu. Tänu meie juures loodud erilistele toodetele saavad maiustada needki inimesed, kes on gluteenitundlikud.»
Kuulsad Polli Kummikud
Aiandusuuringute keskuse enda üks hitte on Polli Kummikud. Esmapilgul meenutavad need vorstikoori, tegemist on aga kuivatatud puuviljapüreest tehtud ruljate snäkkidega, mis on jõhvikapulbriga üle puistatud. Sellised suupisted sobivad suurepäraselt neile, kes on mures oma kehakaalu pärast, kuid kes tahavad alatasa midagi näksida. Pealegi on need tõelised vitamiinipommid.
«Mujal maailmas nimetatakse neid puuviljanahaks. Oleme neid kääridega lõiganud, nii et nad näevad nad välja nagu ussikesed,» kõneleb Pille Põllumäe.
Pollis on toodetud ka mahedaid mandli-rosinaküpsiseid, mustika-ingveriküpsiseid ja mustasõstra-ingveriküpsiseid. «Välimuselt meenutavad need küll karu- või koerajunni, aga maitsevad suurepäraselt ja on väga tervislikud,» tõdeb tehnik.
Uued tooted ei pruugigi Põllumäe sõnul kohe kõige ahvatlevamad paista ning seetõttu tuleb nuputada, kuidas neid atraktiivsemaks muuta — inimesed söövad ju teatavasti silmadega.
Uhked plaanid
Tootearenduskeskuse võimalused on siiski piiratud ja udupeeneid asju seal toota ei saa.
«Keskuse võimsus on üsna väike. Päevas jõutakse siin töödelda ehk pressida, püreestada, kuumutada ning pudelisse või purki panna enamasti tonni jagu marju või puuvilju,» räägib Pille Põllumäe.
Kui maaülikooli tellimusena valmib aiandusuuringute keskuse peamajast sügiseks moodsate laborite ja seadmetega paik, peaks uute toodete loomine Pollis senisest märksa suurema hoo sisse saama. Seal hakatakse plaanide kohaselt tegelema taimsel toorainel põhinevate bioaktiivsete tervise- ja loodustoodete arendamisega ning kaasa haaratakse ka suuremaid töötlemisettevõtteid. Kõige selle tulemusena peaks suurenema Eesti tervise- ja loodustoodete konkurentsivõime.
Pille Põllumäe nimetab kõike, mis arenduskeskuses valmib, päristoiduks, kuhu ei lisata kunstlikke säilitus- ega värvaineid, paksendajaid ega emulgaatoreid, vajaduse korral kasutatakse vaid veidi suhkrut.
«Meie tooraineid ei ensümeeri, vaid hoopis külmutame rakkude lõhustamiseks. Et tooted hästi säiliksid, pastöriseerime neid 82 kraadini, misjärel villime need purki või pudelisse,» kirjeldab ta ning rõhutab, et kõik käib nagu vanaemadel, kes potis moosi või õunamahla keedavad.
Toorainena kasutatakse Pollis üksnes puuvilju ja marju, kontsentraate ei pruugita. «Meil on palju käsitööd — vanaemade tarkust tasub ju alal hoida,» ütleb Põllumäe ning lisab: «Meie toodetes on rohkesti head energiat. Sööge niisugust päristoitu, siis on ka apteekidesse vähem asja!»
Egon Valdaru, Sakala (26.02.2013)
