Polli kuivatuskapist tuleb tervislik aseaine kartulikrõpsudele

Polli kuivatuskapist tuleb tervislik aseaine kartulikrõpsudele

«Kõik on käsitöö. Vahel koorivad tüdrukud päevas sada kilo sibulaid — võite ise kujutleda, kuidas nad siis pisaraid valavad,» tutvustas osaühingu Loodusvägi arendusjuht Ahto Vegmann mahetoorainest näkside valmistamise protsessi. Kui kõik laabub praeguste optimistlike plaanide kohaselt, tuleb hiljuti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusesse ülespandud dehüdraatorist ehk kuivatuskapist paari aasta pärast Skandinaavia maadesse, aga ka kodumaistesse poodidesse saatmiseks kaks tonni uudseid toornäkse kuus. See on Eestis esimene koht, kus niisugune tehnoloogia tööstuslikuks tootmiseks kasutusele võetakse.

Hiljuti KredExi laenukäenduse abil 30 000 euro eest soetatud seadme tööpõhimõte on lihtne: mõõdukalt soojaks köetud ruumis imetakse sellesse pistetud puu- ja juurvilja- ning marjamassist ventilaatori jõul vesi välja. Tsükli lõpuks jääb kandikutele umbes millimeetripaksune kuiv kiht, millest lõigatavaid parajaid tükke on mõnus suhu pista. Seejuures võib sööja kindel olla, et tegemist on tervisliku toidukraamiga, milles on säilinud kõik looduslikud ensüümid ja vitamiinid.

Maasikas jääb maasikaks

«Maasikas jääb ikka maasikaks, olgugi et kuju muutub,» lausus Ahto Vegmann ning rõhutas, et ettevõtte alusidee on kasutada Eestis kasvatatud mahedaid aia- ja põllusaadusi.

«See pole meil mingi turunduslik kaalutlus, vaid põhimõte, mida ka meie töötajad silmas peavad. Meile meeldib teada, kust meie toit pärit on, ja olla veendunud, et seda kasvatades pole kasutatud keemiat,» lisas ta.

Lõviosa Loodusväe toortoidu valmistamiseks kuluvatest viljadest on küpsenud Viiratsi vallas Eha Kooseri mahetalu põldudel. Sealt pärinevad näiteks tomat, sibul, suvikõrvits, till ja küüslauk. Sibulaid käiakse toomas ka Tarvastu mailt Kontsu talust, mida peab Kiur Kõva.

Maasikad on kasvanud Polli maheistandustes, samuti Valgamaal osaühingus Kopra Karjamõis. Peedid jõuavad toornäksidesse Tarvastust Saariku talust Tiia Kleini käe alt ning Võrumaalt mahetalunik Kaja Kesküla põllult. Õunad nopitakse mõistagi tootmiskoha külje alt Polli aedadest.

Maitsetaimed korjatakse Raplamaalt Hillar Aiaotsa aiast ning linaseemned kogutakse Raplamaalt Lehe talu ja Järvamaalt Raismikuoja talu põldudelt.

Ehkki Loodusväe omanikud on oma äri toetanud veendumusele, et targalt toitujate hulk üha kasvab, annavad nad endale aru, et suurte poekettide lettidele pole mõtet laialt levinud kartulikrõpsudega rinda pistma trügida. Esiteks ei kannataks seda välja väikefirma tootmisvõime ning teiseks takistuseks osutuks tõenäoliselt kõrgem hind. Niisiis on tegu nišitoodetega, mida pakutakse eeskätt ökokauba müügile keskendunud kauplustes.

Sihikul on Skandinaavia

Firma peamine tähelepanu on suunatud siiski maksujõulisema tarbijaskonnaga Rootsi, Soome ja Taani turule. Kõrgemat hinda põhjendas Ahto Vegmann sooviga maksta nii mahetalunikele kui firma enda töötajatele õiglast tasu. «Tegemist on puhtalt käsitööga, mis, nagu meie nimigi ütleb, peab suupistetesse andma erilise personaalse väe. Ühtlasi saame nii tagada kõrge kvaliteedi ning hooliva suhtumise keskkonda.»

Skandinaavia koostööpartnerid, kes seni on Loodusväelt ostnud peamiselt mustadest sõstardest ja mustikatest valmistatud alkoholivaba glögi, on juba praegu toortoidu vastu elavat huvi üles näidanud. Ent selgem pilt näkside võimaliku müügiedu kohta loodetakse saada oktoobris Rootsis Malmös, kus peetakse Põhjamaade suurimat ökomessi.

Loodusväe tootmisjuhil Kerttu Olõkainenil jagus ohtralt kiidusõnu Polli aiandusuuringute keskuse spetsialistide kohta. «Oleme neilt saanud palju tarka nõu, aga ka vahetut abi. Polli on üldse üks suurepärane koht, kus mahetoidu tootmist alustav ettevõte võib jalad alla saada. Seda võib vabalt nimetada inkubatsioonikeskuseks,» märkis ta.

Kui kaua toornäkside valmistamisega Pollis püsitakse, ei osanud firma esindajad ennustada. Küll aga möönsid nad, et pärast seda, kui kogu tooteseeriale on püsiklientuur leitud, on tõenäoline tootmisüksuse rajamine Tallinna, kust käib juba praegu ettevõtte juhtimine.

Kuna elujõulisi mahetalunikke on Eestis napilt, ei tähendaks võimalik kolimine, et Viljandimaa talunikud Loodusväest kui koostööpartnerist ilma jäävad. «Nende panust on meil vaja sõltumata sellest, kus tootmine käib. Ja laias plaanis on meie tegevuse siht anda oma osa sellesse, et mahetalunike arv kasvaks,» ütles Vegmann.

SORDID

Osaühingu Loodusvägi tootevalikus on praegu viis kuivatusmeetodil valmivat näksisorti, mis on välja töötatud koostöös toitumisnõustaja Kristiina Singeriga:

• suvikõrvitsanäksid sibula ja tilliga

• tomatinäksid basiiliku ja punega

• maasika-peedinäksid rosina ja piparmündiga

• õuna-kaneelinäksid metsameega

• sibulanäksid päevalille ja linaseemnetega.

Allikas: www.loodusvagi.ee

Rannar Raba
Sakala, 05.09.2013

2013-09-05T10:00:00+00:00 Neljapäev, 5. september, 2013|Uudised|