Pollis läheb tuleroaks viis koormatäit noori õunapuid

Pollis läheb tuleroaks viis koormatäit noori õunapuid

Polli aiandusuuringute keskuses läheb tuleroaks viis koormatäit noori õunapuid, sealhulgas ohtralt paaritu puiduüraja hävitatuid. Mulgimaal on tänavu leitud mitu selle kahjuri kollet.

Talvekahjustustega noori õunapuid on Polli aiandusuuringute keskuses ikka olnud. Puudel tulevad lehed, nad lähevad isegi õitsema, ent närbuvad hiljem. Nii ei osatud  arvata, et osa kuivas tänavu hoopis kahjurite hävitustöö tulemusel.  

Läinud kuul helistas keskusesse Tõrva lähedal Koorkülas elav talunik, kurtes, et kaks aastat tagasi Pollist ostetud istikutest on tal kahjurite tõttu tänavu mitukümmend kuivanud. Vanemteadur Toivo Univeri sõnutsi süüdistas taluperenaine asutust nakatunud istikute müümises.

Tõde selgus aga alles siis, kui «Sakala» fotograaf Elmo Riig Univeri jaanipäeva paiku enda juurde kutsus.

Seda, et tema viie kaheksa või üheksa-aastat vana õuna- ja pirnipuuga kõik korras ei ole, märkas Elmo Riig siis, kui neil hakkasid kevadel õitsemise järel lehed kuivama. Esialgu arvas piltnik, et mügrid on juurte kallal maiustanud, ning otsustas otsida abi ümberistutamisest. Üht puud kärpides märkas ta aga selle koorel väikesi auke ning edasi lõigates seest pruuni tüve.

Et selgust saada, kutsus ta jaanipäeva paiku kohale Toivo Univeri. Algul pakkus Univer kahjustajaks õunapuu-maltsaüraskit, proove lähemalt uurides leidis hiljem Pollis, et tegu on paaritu puiduürajaga (Xyleborus dispar).

Kui maltsaürask teeb oma käigud puidu ja koore vahele, siis Riigi aias kahju teinud puiduüraja uuristab need puidu sisse. Samuti on augud, mille kaudu paaritu puiduüraja siseneb, tublisti väiksemad.

Üldjuhul kahjustab paaritu puiduüraja noori, viie kuni kaheksa aasta vanuseid viljapuid. Nende tüvesid hoolikalt vaadates võib näha pisikesi kahemillimeetrise läbimõõduga auke. Peene traadi abil saab mõõta süvendi pikkust, mis sageli on pool tüve läbimõõdust.

Pollis kahjustunud noori õunapuid uurides leidis Univer, et sealgi on paljudel juhtudel süüdi just paaritu puidu­üraja ning see kahjur oli rüüstetööd teinud ka Tõrva lähistel. Putuka elutsüklit teades on siiski selge, et Polli keskusel selle levikus süüd ei ole.

Emane pandi purki

Läinud nädalavahetusel käis Elmo Riigi aias kahjustusi uurimas keskkonnateabe keskuse Tartus asuva metsakaitseosakonna juhataja Heino Õunap. Et kahjustajaga hiljem lähemalt tutvuda, võttis ta ühe emase õrnalt puu seest välja ja viis elavana Tartusse.

Õunap kinnitas, et tegemist on paaritu puiduürajaga. «Üraskite hulka kuuluva paaritu puiduüraja pruunikasmustad kuni mustad emasputukad on 3—3,6 millimeetri, pruunid isasputukad 1,8—2,7 millimeetri pikkused.

Jalutud tõugud on valged,» kirjeldas ta.

Kahjuri lendlus ja puude asustamine jääb maisse-juunisse. Emasputukas närib puidu pinnaga risti 3—6 sentimeetri pikkuse (peente puude ja okste korral lühema) käigu, mis seejärel hargneb. Käiguharudesse muneb ta munad ning seal elavad ja toituvad ka vastsed.

Teadlase sõnul paaritu puiduüraja vastsed erinevalt enamikust üraskiliikidest käike juurde ei tee ja jäävad emasputuka uuristatutesse. Vastsed ei toitu puidust, vaid emasputuka kaasa toodud seeneeostest arenevast niidistikust, mis muudab ka käigud tumedaks.

Aasta jooksul areneb paaritul puiduürajal üks põlvkond, noormardikad talvituvad samades emamardika näritud käikudes.

See liik on levinud suuremas osas Euroopast, Lääne-Siberis, Kasahstanis, Väike-Aasias ja Põhja-Ameerikas.

«Paaritule puiduürajale sobivad toidutaimeks paljud lehtpuud, mille seast kirjanduses on sagedamini märgitud hall-leppa, haaba, tamme, pööki, vahtrat, kaske, toomingat ja  mõningaid viljapuid. Mina olen teda kohanud näiteks

õuna- ja ploomipuul,» rääkis Õunap.

Paaritu puiduüraja rünnak viib sageli vanade puude kuivamiseni, kuid hukkuda võivad ka noored. Väga tugevad noored puud peavad kahjurile üsna hästi vastu.

Õunap nentis, et põua, külma, lehekahjurite kahjustuse ja ümberistutamise mõju võib puudel avalduda veel aastate pärastki. Just sellised stressis puud sobivad paaritule puiduürajale kõige paremini. Samas märgitakse kirjanduses, et paaritu puiduüraja on üsna agressiivne ning võib asustada ka terveid elujõulisi puid ja neile surma tuua.

Nuga ja sõnnik

Paaritu puiduürajaga võitlemiseks on soovitatud pihustada ennetavalt insektitsiide, kahjustatud oksad ära lõigata ja viljaaeda mõõdukalt sõnnikuga väetada, et soodustada puude kasvu ja suurendada nende vastupanuvõimet haigustele.  

Toivo Univeri sõnul võiksid aednikud oma kuivama kippuvad viljapuud üle vaadata ning surnud oksad ning noored hävinud puud maha lõigata ja ära põletada. Nii hukkub suur hulk kahjureid. Lõikehaavad tuleb mõistagi katta pookevaha või õlivärviga.  

Heino Õunapi tõdemust mööda ürajast siiski lõplikult lahti ei saa, sest teda võib leiduda ka teistes lähikonna aedades ja metsades.

ARVAMUS
TOIVO UNIVER,
vanemteadur

Praegusel juhul oli fotograafil suurem tähelepanuvõime kui meil aednikel. Meie oleme harjunud, et noored puud aeg-ajalt ära kuivavad, ega teinud sellest suuremat numbrit. Aga Elmo Riig ei jätnud jonni enne, kui põhjus oli välja selgitatud. Selleks ei pidanud ta paljuks mind Pollist enda juurde viia.

Egon Valdaru, Sakala (13.07.2012)

 

2012-07-13T10:00:00+00:00 Reede, 13. juuli, 2012|Uudised|