Maaelu Teadmuskeskus haldab Eestis andmevõrku, mis on hiljuti läbimas olulist ümberkujundamist. Varem tuntud kui FADN (Farm Accountancy Data Network), on saanud uue nime – FSDN (Farm Sustainability Data Network) – ning selle fookus laieneb põllumajandusliku kestlikkuse temaatikale. Kuigi nimemuutus tehti juba 2025. aastal, kajastavad 2024. aasta andmed veel peamiselt seniseid näitajaid.
Uued näitajad ja andmete taaskasutus
FSDN-i põhiülesanne on koguda ja analüüsida põllumajandusettevõtete majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid andmeid. Need andmed tagavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kujundajatele vajaliku aluse seireks ja erinevateks analüüsideks. Seega on andmed peamine allikas ÜPP hindamisel ja seirel. METK-ile kui andmevõrgu kontaktasutusele on riigi poolt määratud valimisuurus (658 ettevõtet 2024. aasta andmete puhul), mis lähtub põllumajanduse struktuuriuuringu andmetest. Valimisse kuuluvad turule orienteeritud majapidamised, mille majanduslik suurus on üle 4000 euro.
FSDN-i laiendamine toob kaasa uute keskkonna- ja sotsiaalsete näitajate lisandumise FADN-i majandusandmetele ja tootmisandmetele. Uute andmete rakendamine toimub üleminekuperioodil aastatel 2026–2028. Kokku lepiti kaheksa sotsiaalset, 18 majanduslikku ja 16 keskkonnanäitajat. See laienemine käsitleb teemasid nagu innovatsioon, digiüleminek, riskijuhtimine, ning keskkonnateemad nagu mahetootmine, sõnniku ladustamine, tootmispraktikad ja süsiniku sidumise praktika hindamine. Sotsiaalsetest teemadest lisanduvad andmed töötingimuste, sotsiaalse kaasamise, taristu ja põlvkondade vahetuse kohta.
Andmete esitajate koormuse vähendamiseks on väga oluline põhimõte “kogu üks kord andmeid ja kasuta neid andmeid mitu kord”. METK tegeleb aktiivselt andmete taaskasutamisega juba olemasolevatest riiklikest registritest, nagu PRIA, Põllumajanduse- ja Toiduamet, Äriregister ja Jõudluskontrolli Keskus.
Osalemine ja andmete konfidentsiaalsus
Andmevõrgu töös osalemine on vabatahtlik ja ettevõtjatega sõlmitakse koostöölepingud. Andmekaitse on esmatähtis: andmeid edastatakse Euroopa Komisjonile ainult anonüümselt ja teadustöö eesmärgil küsijatele jagatakse andmeid ainult konfidentsiaalsuslepingu alusel. Samuti on oluline märkida, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon ei tohi kogutud andmeid kasutada kontrolli tegemiseks ega maksustamise otstarbel.
Tootjad, kes andmeid esitavad, saavad väärtuslikku tagasisidet oma ettevõtte majandustulemuste kohta, mida on võimalik võrrelda sama tootmistüübi ja suurusgrupi keskmisega. See tagasiside aitab teha paremaid farmi juhtimisotsuseid. Euroopa Liidu tasemel on olemas ka võrdlustööriist FSDN Benchmark, kus on võimalik oma ettevõtte andmeid võrdlusrühma andmetega kõrvutada.
FSDN tulemuste näiteid 2024. aasta kohta
Majanduslikult jätkusuutlike põllumajandusettevõtete osakaal suurenes 2024. aastal kolme protsendi võrra, ulatudes 49%-ni** (grupp 2, kus kogutoodangu ja toetuste väärtus ületas kogukulud). Vähem jätkusuutlike ettevõtete (grupid 3 ja 4, kes ei suutnud kulusid katta) osakaal püsis endiselt suur. Gruppi 4 (kõige vähem jätkusuutlikud) kuulus 20% ettevõtetest, kuigi see oli väiksem kui 2023. aasta 27%.
Keskmise põllumajandusettevõtte kogutoodangu ja kogukulude suhe oli 0,87, mis tähendas, et 13% kuludest jäi kogutoodangu väärtusega katmata. Toetuste (v.a investeeringutele) lisamisel paranes see suhtarv tavatootmises 1,03-ni ja mahetootmises 1,06-ni, mis näitab kulude katmise võimekuse paranemist. Kõige jätkusuutlikumate ettevõtete (grupp 1, kes katavad ka oma töö, kapitali ja maa alternatiivkulu) osakaal jäi 2024. aastal 10–11% tasemele, mis on oluliselt madalam kui perioodil 2020–2022.
Keskmise põllumajandustootja tööjõu tootlikkus (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta) suurenes võrreldes 2023. aastaga 50 protsenti. Tavatootjatel ulatus netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta ligikaudu 34 200 euroni, millest 50% moodustasid toetused (v.a investeeringutele). Mahetootjatel oli NLV tööjõu aastaühiku kohta 2024. aastal ilma toetusteta negatiivne kõikides tootmistüüpides, välja arvatud aianduses. Sektori loodavasse netolisandväärtusesse panustasid suurima osakaaluga piimatootmine (43%) ja taimekasvatus (34%).
Keskmise põllumajandustootja kogutoodangu väärtusest moodustas 2024. aastal nii taimekasvatustoodangu väärtus kui ka loomakasvatustoodangu väärtus 36%. Toetuste (v.a investeeringutele) osakaal jäi 15% tasemele. Põllumajandustootjad said toetusi keskmiselt 237 eurot hektari kohta (kasvades 2023. aasta 215 euro/ha tasemelt). Toetuste osakaal oli kõige väiksem aianduse tootmistüübis (2% kogutoodangu ja toetuste summast).
Kogukulude struktuuris moodustasid 2024. aastal erikulud 39%, üldkulud 35%, kulum 13% ja tööjõukulud 13%. Keskmiselt on kulude struktuur püsinud stabiilne, kuid tootmistüübiti on kulude osakaalud erinevad. Erikulud moodustavad suure osa piimatootmise (E) ning sea- ja linnukasvatuse (G) tootmistüübis, kus oluline osa on söödakulul. Üldkulude osakaal oli suurim püsikultuuride (D) ja loomakasvatuse (F) ettevõtetes, kus masinate kasutus, energiakulud, hoolduskulud ja lepingulised teenused moodustavad olulise osa tootmise kulustruktuurist. Intressikulu osakaalu suurenemist ja Euribori tõusu mõju oli märgata tootmistüüpides, kus võlakordaja on kõrgem (nt piimatootmine ja taimekasvatus).
Keskmise Eesti põllumajandustootja kasutuses oli 145,3 ha põllumajanduslikku maad, millest 66% oli rendile võetud. Makstud maarendi hind tõusis 115 euroni hektari kohta.
Keskmises ettevõttes tehti tööd ligi 3500 tundi. Üks kolmandik tööajast oli tasustamata ja kaks kolmandikku tasustatud. Piimatootmises ning sea- ja linnukasvatuses kasutati peamiselt tasustatud tööjõudu ja tasustamata tööjõu osakaal jäi alla 11%. Seevastu loomakasvatuses moodustas tasustamata tööjõud 65%.
Andmevõrgu tulemused on avaldatud METK kodulehel standardtulemustena
Sanna Vest: FSDN andmed aitavad suunata juhtimisotsuseid
Lihaveisekasvataja Sanna Vest, kes on esitanud oma ettevõtte andmeid andmevõrku alates 2021. aastast, rõhutas hiljutisel FSDN veebiseminaril andmete edastamise järjepidevuse olulisust, sest see pakub ettevõtjale parima ülevaate tootmise muudatustest aja jooksul. Vesti sõnul annab aruande kättesaamine talle alati “kerge põnevuse” ning pakub motivatsiooni ja huvi näha, kuidas tema ettevõttel läks võrreldes sama tootmisliigi ja suurusgrupiga lihaveise kasvatajatega.
FSDN-i analüüs aitas tema farmis välja joonistada nii tootmise tugevused kui ka nõrkused. Kuigi loomühiku kohta oli loomakasvatuse toodang iga aastal grupist kõrgem ja lehmad töötasid hästi, näitas raamatupidamislik pool punast. Peamiseks probleemiks olid liiga kõrged üldkulud (sealhulgas intressikulud ja amortisatsioon), mis sõid lisandväärtuse ära, hoolimata loomade heast toodangust. See tagasiside pani Vesti sõnul otsima uusi väljakutseid ja fookusi, nagu näiteks sügavamale kaevamine üldkulude plokki, et leida võimalusi kulukärbeteks ja efektiivsuse tõstmiseks. Analüüsist lähtuvate juhtimisotsuste hulka kuulusid ka finantsstruktuuri ümberkujundamise võimaluste kaalumine (laenude refinantseerimine või varade müük käibevahendite tekitamiseks) ning arengusuundade valimine, näiteks mahedasse üleminekuks vajalik teraviljakasvatuse lõpetamine.
Vest julgustas teisi tootjaid FSDN-i andmeid esitama, kuna see võimaldab näha laiemat pilti ja saada väärtuslikku tagasisidet. Tema näide kinnitab, et andmed aitavad tootjal teha paremaid farmi juhtimisotsuseid.
Artikli pani materjalide põhjalt kokku H.Tamsalu, METK
