Aasta põllumehe konkursi žürii hindas kõrgelt Berkmannide ratsasporditalu järjepidevust, mis sai alguse peretütarde huvist hobuste ja ratsutamise vastu.
Reedel käis tänavuse konkursi aasta põllumees žürii tutvumas Hiiumaa ratsaspordiklubi juhataja Jaanus Berkmanni tööde-tegemistega. "Kõik, kes on konkursi nominendid, ongi sisuliselt juba võitjad," märkis žürii esimees Are Selge.
Kui esimesel aastal valis žürii aasta põllumehe ainult ankeetide põhjal, siis nüüd käiakse kõik paigad ise läbi, sest kohapealne elu on huvitavam ja emotsionaalsem kui paberile kirjutatu.
"Miks me siis siin elame, järelikult oleme rahul," ütles Jaanus Berkmann žüriiliikmetele Linnumäe talli ja oma tegemisi näidates.
Koos tütarde Maarja ja Marisega veab Berkmann Hiiumaa ratsaspordiklubi ning korraldab erinevaid ratsavõistlusi ja -koolitusi. Lisaks on ta kümme aastat korraldanud Linnumäel Kärdla ratsupäevi.
Pere vanem tütar Maris õppis Eesti maaülikoolis loomaarstiks ja töötab praegu Soomes. Maarja jätkab õpinguid Tallinna tervishoiu kõrgkoolis. Kogu oma vaba aja pühendavad mõlemad hobustele.
Jätkusuutlikkus oluline
Are Selge ütles, et Berkmannide juures jätsid talle väga hea mulje kogu Linnumäe kompleks ja eriti haritud peretütred, kellel hobustest rääkides säde silmas. "Näha on, et see pere naudib protsessi, mitte ainult tulemust," ütles Selge.
Tema hinnangul on Jaanus Berkmann tegus mees, kes asjad käima lükanud. Enim hindas Selge alustatu jätkusuutlikkuse "Vaatad neid peretütreid ning näed, et nad on kirega oma hobi juures."
Žürii esimees märkis, et maaelu on investeeringute-mahukas ja ettevõtluse käimalükkamine võtab aega terve inimpõlve, seepärast on jätkajate olemasolu eriti oluline.
Aasta põllumehe konkursile esitas Jaanus Berkmanni kandidatuuri Eesti ratsaspordiliit.
Tihedal sõelal palju teri
Maalehe eestvedamisel korraldatakse aasta põllumehe konkurssi juba 12. korda. Projektijuht Silja Lättemäe ütles, et tänavune on sama tihe kui eelnevadki. "Igal aastal kahtleme, kas on veel edukaid põllumehi, keda siiani pole märgatud," ütles Lättemäe. Ja üllatuseks leidub selliseid inimesi nii suuremates kui väiksemates maakohtades hulgi.
Traditsiooniliselt on konkursile esitatud piimakarja- ja teraviljakasvatajaid. Kuid aastaid on korraldajad püüdnud maaelu tutvustamiseks kandidaatide hulka tuua juurde ka muudes valdkondades edukalt tegutsejaid, nagu näiteks lihaveise- ja maakarjakasvatajad, lamba- ja isegi kalakasvatajaid. Lättemäe põhjendas, et parima väljaselgitamiseks on oluline tutvustada ka teisi alasid, millega maal tegeleda võimalik.
Ta selgitas, et edukuse all ei mõelda sugugi ainult seda, et aasta põllumehel oleks palju maad ja suur kari, vaid et ta oleks edukas omal alal ja seeläbi loodud maal elamiseks inimväärne elukeskkond.
Idee korraldada aasta põllumehe konkurss tuligi levinud väärast arusaamast, et maal elavad väid need, kes mujal hakkama ei saa. Konkursi korraldajad tahtsid tõestada vastupidist.
Konkurss aasta põllumees 2012
Konkurssi korraldab Maaleht koos Eesti põllumajandus-kaubanduskojaga. Konkursi žüriisse kuuluvad esimees Are Selge Eesti maaülikoolist, Kalvi Kõva riigikogust, Roomet Sõrmus Eesti põllumajandus-kaubanduskojast, Aivar Viidik ja« Silja Lättemäe Maalehest, Raul Rosenberg Maaelu edendamise sihtasutusest, Andres Luus põllumajandusministeeriumist, Jaan Sõrra Eesti põllumeeste keskliidust, Ivo Eenpalu Eestimaa talupidajate keskliidust, Kaile Reiter aiandusliidust ja aasta põllumees 2011 Avo Samarüütel.
Helja Kaptein, Hiiu Leht (04.09.2012)
