Riigil puudub maa ümberkruntimise vajaduse osas selgus

Riigil puudub maa ümberkruntimise vajaduse osas selgus

Põllumajandusministeeriumil puudub praegu kohene valmisolek tulla vastu maaameti soovile ja luua uues maaelu arengukavas toetusmeede maade ümberkruntimise kulude katmiseks.

"Nõustume, et maakorraldusliku tegevuse läbiviimine vajab riigipoolsete institutsioonide vahelist head koostööd, tugevat õigusloomet ning ka riigipoolset rahalist toetust," märkis eile maaametile saadetud kirjas põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt. "Samas peame tunnistama, et riigil puudub ka tervikpilt maade tegelikust sihipärasest kasutamisest ja ümberkruntimise vajaduse ulatusest," lisas ta.

Kaks nädalat tagasi kirjutas Saarte Hääl, et maa-amet saatis põllumajandusministeeriumile ettepaneku hakata edaspidi toetama ka maade ümberkruntimist, mis aitaks muuta põllumajandust konkurentsivõimelisemaks.

Helve Hunt meenutas, et 1998.-2001. aastal viidi nelja Eesti valla baasil läbi integreeritud maaparanduse ja ümberkruntimise pilootprojekt, mida rahastati 2,1 miljoni Hollandi kuldna ulatuses Hollandi majandusministeeriumi ja Maailmapanga vahenditest.

Projekti tulemusena selgus, et ümberkruntimine, alates selle kavandamisest, maaomanikega kooskõlastamisest ja läbirääkimistest kuni tulemuste maakatastrisse kandmiseni, on äärmiselt ajaja ressursimahukas. Üks põhilisi takistusi oli maaomanike emotsionaalset laadi keeldumised (põlvkondade järjepidevus, umbusk protsessi tagajärgede suhtes jms).

Lisaks on ümberkruntimise madala vajaduse põhjus ilmselt ka asjaolu, et rohkem kui pool põllumajandusmaast on antud rendile. Seetõttu on aktiivne huvi maade ümberkruntimise vajaduse hindamiseks, rääkimata ümberkorraldamisest, minimaalne, osutas Helve Hunt. Tema sõnul on põllumajandusministeeriumis väljatöötamisel nn väärtusliku põllumajandusmaa mudel, mis sisaldab põllumajanduslikuks tootmiseks kõrge väärtusega alade määratlemist ning põhimõtteid nende maade jätkusuutlikuks kasutamiseks ja kaitseks. Käsil on ka üks maatulundusmaa kasutamist käsitlev uuring, mille tulemused on abiks ka ümberkruntimise vajaduse hindamisel.

Ain Lember, Saarte Hääl (30.03.2013)

 

2013-03-30T10:00:00+00:00 Laupäev, 30. märts, 2013|Uudised|