Rukis sobib nii toiduks kui allapanuks

Rukis sobib nii toiduks kui allapanuks

Heiki Raudla
Maaleht, 27.06.2013

Eestlaste põline leivavili rukis on küll teiste kultuuridega võrreldes vähenõudlikum, kuid selle koristamise ja turustamisega kaasnevad suuremad riskid.

Olgugi et rukist on peetud Eesti tingimustesse sobivaks kultuuriks ja ajalooliselt eestlastele oluliseks toiduviljaks, on see viimastel aastatel jäänud teiste teraviljakultuuride kõrval tagaplaanile ning toiduvilja on leiva tegemiseks pidevalt imporditud.

Põllumajandusministeeriumi andmeil külvati läinud sügisel Eestis rukist 8900 hektarile, mis on veerandi võrra vähem kui aasta varem. Võrdluseks: talinisu külvati 2013. aasta saagiks 44 900 hektarile. Eelmise aasta teravilja kogusaagist moodustas nisu 49%, oder 34%, kaer 8% ning rukis kõigest 6%.

“Rukis on maailma mastaabis nišikultuur – vaid üks protsent teraviljadest,” nendib viljakaubandusega tegeleva ettevõtte AS Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, kelle sõnul on paljudes teraviljakasvatuspiirkondades aja jooksul rukki osatähtsus järjest vähenenud ning nisu osatähtsus suurenenud. “Peamised kasvatajad on Põhjamaad, Venemaa, Poola, Saksamaa ja Kanada. Rukki aladeks on jäänud karmimate talvedega Põhjamaad ning väga kergete liivaste muldadega alad Poolas ja Saksamaal.”

Ameerikase hinnangul aitaks rukki kasvupinna suurenemisele kaasa see, kui seda kultuuri kasutataks senisest enam loomasöödana, mida on tänapäevase miksersöötmisega täiesti võimalik teha. Samuti aitaks kaasa bioetanooli tootmise areng.

Loe edasi täispikka artiklit Maalehest.

 

2013-06-28T10:00:00+00:00 Reede, 28. juuni, 2013|Uudised|