Viimastel nädalatel Mustjala vallas aset leidnud lammaste murdmised näitavad, et Saaremaal ei suuda hunte peatada ka elektrikarjustega varustatud võrkaiad ega karjavalvekoerad. Kas šoti mägiveised suudavad villakandjaid kaitsta?
Pühapäeva öösel murdsid hundid Paatsa hoiualal neli lammast karjamaal, mis on piiratud võrkaiaga ja kus pidasid vahti karjavalvekoerad. Lisaks sai kuus lammast vigastada, kusjuures kolme vigastatud lamba elutee tuli hädatapuga lõpetada, kirjutab Saarte Hääl.
Paatsas koos pojaga lambaid pidav Kaido Eigo ütles, et kümnel hektaril lambaid valvanud kaks Tatra mägede lambakoera seekord karja kaitsta ei suutnud. Oli äikeseline ja tormine öö ning ilmselt tõmbasid koerad saba jalge vahele ja läksid kas ilma või siis huntide eest oma varjualusesse peitu, arvas Eigo. Koerte ratastel varjualune asub kohast, kus hundid lammast sõid, kõigest 150 m kaugusel.
Kaido Eigo sõnul puudus pühapäeval rünnaku alla sattunud karjamaal elektrikarjus, mis pannakse üles täna-homme. Samas näitas augustis toimunud huntide rünnak, et võsavillemit ei pruugi tagasi hoida ka elektrikarjus.
Kaks nädalat tagasi murti kaks talle karjamaal, mida ümbritsev võrkaed oli varustatud 5000-voldise pingega elektrikarjusega, mis jookseb umbes 130 cm kõrguselt.
Täna peaks Paatsa lammastele appi jõudma šoti mägiveised, kelle karjatamist koos lammastega soovitasid lambapidajatele maaülikooli teadurid.
Aive Sarjas, Maaleht (11.09.2012)
