Seakasvatuses tuleb sünge sügis. Kallis sööt sunnib kesikud kõhnuma

Seakasvatuses tuleb sünge sügis. Kallis sööt sunnib kesikud kõhnuma

Maailma olulisemaid põllumajanduspiirkondi tabanud ilmastikuraskused on tõstnud teravilja ja õlikultuuride hinna rekordtasemele. See on hea uudis Eesti teraviljakasvatajatele, kuid suur probleem loomakasvatajatele. Eriti valusalt võib hinnatõus tabada sea- ja linnukasvatajaid, sest nende söödaretseptid koosnevad põhiliselt teraviljast ja sojaoast saadavast sojasrotist.

Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan Sõrra sõnul kerkisid suured probleemid üles juba eelmisel sügisel. “Esiteks peavad seakasvatajad, kes ise teravilja ei tooda, seda kõrge hinnaga ostma, ja teiseks läks aprillis Venemaa turg kinni ja praegu ei oska keegi öelda, millal see võiks lahti minna,” loetles Sõrra.

Raske prognoosida. Sikkani-Pendri talu peremehe Urmas Einbergi sõnul on samas odrataimed hästi võrsunud ja saagipotentsiaal korralik. Odrasaagist jääb loomakarjale 400 tonni ning ülejääk läheb müüki. “Aga ei julge ennustada, sest 2008 oli terve suvi ilus, siis tuli vihmane sügis ja saak jäi koristamata või läks hallitama,” ütles Einberg.

Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase sõnul on ajalooliselt kujunenud, et oder on Eestis enamlevinud söödakultuur, aga praegu kasvab siin kõige rohkem hoopis nisu. Samas tegi ka söödanisu hind hiljuti järsu hüppe.

Ameerikas ütles, et aastaid oli vili hirmodav ja ka paljud piimakarja kasvatajad, kes ei sõltunud nii palju söödaviljast kui seakarjad, likvideerisid viljakasvatuse, sest kasulikum oli vili sisse osta. Kuid nüüd on olukord muutunud. “Põllumehed, kes ise kasvatavad vilja ja kellel on omad sead, sõltuvad palju vähem hinnakõikumistest, aga need, kes on 100% ostuviljale orienteerunud, on hinnakõikumistest väga sõltuvad,” ütles Ameerikas. Kohalikul turul on Ameerikase sõnul söödavilja lepingud tavaliselt pikaajalised ja kõik suured ostjad-müüjad kindlustanud end turu hüplemise eest nii pikkade lepingutega kui võimalik.

Toodavad söödavilja ise. Tartu Agro juhataja Aavo Mölder lisab raske olukorra veel ühe põhjusena väga efektiivse siseriikliku sealiha tootmise, mille tulemusena ütlevad kokkuostjad, et kui seakasvataja ei suuda kasumlikult toota kokkuostu kilohinnaga, siis on lahenduseks kas ettevõtte müük või pankrot. “Eestis ei tasu näiteks broilerit toota, sest Tallegg on nii efektiivne,” toob Mölder näite.

“Seakasvatuses on olukord sama. Midagi pole teha, see on konkurents.” Möldri sõnul on nemad pigem erandlik seakasvatus, kuna omavad ka maad ja toodavad ligi kuus tuhat tonni söödavilja ise. Tavaliselt on Tartu Agro tuhat-kaks tuhat tonni ka lisaks ostnud.

Möldri sõnul on seni olnud odavam osta kui ise kasvatada. “Nüüd võib aga öelda, et teravilja toota on odavam kui osta,” ütles Mölder. “Kui te vaatate, mis nädalaga on sööda hinnaga toimunud, siis odra hind on tõusnud 230 euroni tonn ja rapsikook on 300 juures, alles nädalaid tagasi maksis see aga 230–240 eurot tonn.” Üks võimalus on Mölderi sõnul kasvav oder praeguse hinnaga maha müüa ja osta sisse odavamat alternatiivset söödavilja.

Hinnatõusu mõju alles tuleb. “Seakasvatajate väljavaade on nukker,” sõnas Rakvere Lihakombinaadi ja seakasvatuse Ekseko juhataja Teet Soorm. Tema sõnul pole ka Eksekol kerge vastu pidada ja samuti kanakasvatajal Talleggil, mille põhiliseks sisendiks on teravili ning soja.

Ometi pole Soorm veel kuulnud seakasvatajatest, kes tormaksid tegevust lõpetama. “Väga kiiresti see asi ei käi, sest headel aegadel on Vene turult rasva kogutud,” ütles ta. Kui vaadata toormehinna väga järsku tõusu, siis hakkab see tema sõnul Euroopa seakasvatajatele mõju avaldama kuu aja pärast. Hinnatõus mõjutab eelkõige seda saaki, mis on põldudel, sest vana saak on veel laos olemas.

Soorm märkis, et alles pärast uudsevilja lõikust selgub, kuidas maailm järsule toormehinnale reageerib: “Vaatame, mis tootjahinnad tegema hakkavad, mis hinnaga kombinaadid tooret kokku ostavad.” Soormi sõnul on kindel, et kõikide toiduainete hinnad teevad järgmise aasta jooksul järsu hüppe “Kõik, mis on teraviljaga seotud – liha, munad, leib, sai ,või, õlu, viin. Kõik põhitoiduained, mis sisaldavad teravilja.”

Praegu jääb Soormi arvates seakasvatajatel üle vastu pidada, kuni ka liha kokkuostuhinnad uuesti tõusma hakkavad, sest odava toidu aeg on läbi. “Eks seakasvatuses on nii nagu mujal – on head ajad, on halvemad ajad,” ütles Soorm. “Ellu jäävad efektiivsemad ja poe panevad kinni ebaefektiivsemad. Aga eks elu näitab, kes ärist lahkub.”

Venemaa keelas impordi

Venemaa kehtestas 20. märtsist impordipiirangu ELi tapaloomadele. Venemaa heitis ette, et EL ei järgi Schmallenbergi viiruse tõrjumise meetmeid ning et elussigade importimisel ei peeta kinni karantiini- (nt Eesti) ja kontrollinõuetest (nt Taani). Pärast piirangu kehtestamist on Euroopa Komisjon eesotsas volinik John Dalliga pidanud läbirääkimisi kitsenduste lõpetamiseks, kuid seni on Vene pool need kõik tagasi lükanud.

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna spetsialisti Pille Tammemägi sõnul võib avalduste põhjal öelda, et Vene Föderatsioon nõuab oma inspektorite regulaarset kohalolekut, et hinnata eksporditavaid loomapartiisid või miinimumina Euroopa Liidu Toidu ja Veterinaaria järelevalve inspektorite kontrolli piiripunktides väljaminevate partiide üle. “Viimaste kohtumiste retoorikas võib näha küll väikesi samme elusloomade impordikeelu kõrvaldamiseks, aga seda ainult osaliselt,” lisas ta.

85

juriidilist isikut tegeles Eestis seakasvatusega 2010. aastal, neist 51 oli karjas üle tuhande looma. Eelmisel aastal toodeti 50 200 tonni tapakaalus sealiha, aasta varasemaga võrreldes kasvas tootmine ligi 5000 tonni võrra.

ALLIKAS: STATISTIKAAMET

Kommentaar

Mõju toidu hindadele teeb muret

ILLAR LEMETTI

põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler

Teravilja hinnatõusul on mitu põhjust: kuumus Euroopas ja USAs, tootmise vähenemine Venemaal ja Kasahstanis, logistikaprobleemid Musta mere sadamates. Seetõttu on prognoositav tarbimine suurem kui tootmine ja negatiivne bilanass mõjutab hindu.

Eestis on näiteks söödanisu hind võrreldes aasta alguse tasemega tõusnud juuliks üle 20% ja söödaodra hind 15%. Kõrged sööda hinnad kanduvad paratamatult edasi liha tootjahindadesse ja väga murettekitav on protsessi edasine mõju toidukaupade jaehindadele.

Kannibalismi ettekäändel piirangud

Rakvere Lihakombinaadi juhi Teet Soormi sõnul annaks sojavalku asendada lihakondijahuga, mille kasutamise on Euroopa Liit kannibalismi ettekäändel ära keelanud. Seakondijahu ei tohi tagasi sööta sigadele ja linnulihakondijahu lindudele. “Loodame, et ka otsustajad saavad aru, et sellist valguallikat võiks tulevikus uuesti kasutada,” ütles Soorm, kelle arvates on kondijahu inimtoiduahelas tunduvalt väärtuslikum kui põldudele lubja asemele valatuna.

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi selgitas, et keeld on sätestatud väga selgel põhjusel: hullu lehma tõbi tekkis lihakondivalgu loomadele tagasi toitmisel. “Kuna teaduslikult ei ole kindlaid andmeid, et ühe loomaliigi kondijahu võib ohutult sööta teisele liigile, on see seepärast ka keelatud,” kommenteeris Tammemägi. Tema sõnul on sojašroti ja kondijahu valgu alternatiiv kalajahu. 

Joosep Laik, Äripäev (25.07.2012)

 

2012-07-26T10:00:00+00:00 Neljapäev, 26. juuli, 2012|Uudised|