Sõnnikuhoidlate vähesus rikub endiselt põhjavett

Sõnnikuhoidlate vähesus rikub endiselt põhjavett

Hoolimata viimaste aastate pingutustest puudub Eestis endiselt piisavalt sõnnikuhoidlaid ja sellega reostavad põllumehed põhjavett ning laiemalt ka Läänemerd.

Pärast majanduslanguse aastaid on taas pöördunud tõusu poole ka meie põllumajandusest tingitult põhjavette sattuvate kahjulike ainete hulk, millega reostatakse ühtlasi ka Läänemerd, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi enamasti on tegemist hajutatud reostusallikatega, siis üheks lokaalseks allikaks on sõnniku hoiustamisest maasse imenduvad kahjulikud ained nagu lämmastik ja fosfor.

"Me lubame ainsana Läänemere riikidest seni põlluhoidlaid – ladustada sõnnikut põllule. Kui vaatame jälle meie muutlikku ilmastikku, siis on selge, et sealt toitained pääsevad liikvele nii põhjavette kui pinnavette," selgitas Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) keskkonnatehnika instituudi professor Enn Loigu.

Põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra ütles, et sõnnikuhoidlate nõuetele mittevastavus puudutab eelkõige väikeseid ja alla keskmise toodangut tootvaid põllumehi, sest sõnnikuhoidla ehitamine käib neile lihtsalt üle jõu.

"Kui sul on kümme lehma, siis sul peab olema sõnnikuhoidla, aga ausalt öeldes neid kümnelehmalisi on meil üsna vähe jäänud ja kui sa teed nii suure investeeringu, siis sa oled ka pankrotis," rääkis Sõrra.

Tema sõnul on hoidlate vastavusse viimine raskendatud, sest uue maaelu investeeringukava kohaselt on toetuseks 31 miljonit eurot vähem ette nähtud kui eelmisel perioodil. Sellest tulenevalt seab põllumees prioriteedi, kuhu raha suunatakse ja see ei ole enamasti sõnnihoidlate korrastamine.

Tartu Agro juht Aavo Mölder, kes ehitas lehmalautade juurde kuus aastat tagasi nõuetekohase lägahoidla maksumusega ligi 130 tuhat eurot, ütles, et eraldi keskkonnahoiu toetust selleks ei anta ning nõuded on üha muutuvad.

"Kui vanasti nõuti komplekloas nelja kuu hoidmist, siis täna ju räägitakse keskkonnahoiul kaheksa kuu hoidlatest. Suurtel on kindlasti tarvis selliseid tünne juurde teha," rääkis Mölder.

Nii põllumehed kui ka professor Enn Loigu näevad keskonnasäästmise võimaliku lahendusena riigi poolsete toetuste muutmist, mille kohaselt saaks sõnnikuhoidla korrastanud põllumehed lisatoetust.

Taavi Eilat

Toimetas Merili Nael,
ERR Uudised, 03.06.2013

 

2013-06-03T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 3. juuni, 2013|Uudised|