Eesti kala- ja vähikasvatuste toodang peaks olema praegusest kümme korda suurem ja kohalikud vesiviljelejad võiksid siseturul jõuda 50 protsendise turuosani, selgub täna põllumajandusministeeriumis esitletud vesiviljeluse arengustrateegiast aastateks 2014-2020.
Euroopa Kalandusfondi toel on viimastel aastatel loodud Eestis päris suur võimekus vesiviljeluseks. Rahastatud projektide maksimaalne tootmismaht on 4300 tonni vesiviljelussaadusi aastas,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Praegu müüvad Eesti vesiviljelejad aastas ligi 400 tonni kasvanduse kala ja vähki aastas. Seega võiks meie kalakasvatuste toodang olla praegusest kümme korda suurem,“ märkis Seeder.
Arengustrateegia toob välja, et vesiviljeluse sektoril seisab ees väljakutse tagada kodumaise kasvatatud kala konkurentsieelis imporditud kala ees.
„Strateegia pakub välja meetmete paketi, kuidas Eesti vesiviljeluse sektor jõuaks 2020. aastaks koduturul 50%-se turuosani ja suudaks ka oma toodangut senisest enam eksportida,“ ütles kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. „Ekspordipotentsiaali näeme eelkõige angerja, siia ja tuurlaste, aga ka ahvena ja koha kasvatamisel, kus on väga oluline teha koostööd teadlastega.“
Loe edasi täispikka artiklit Maalehest.
