Rohepöörde valguses on järjest populaarsemaks muutunud väljend carbon farming, mis eesti keelde tõlgituna on süsinikupõllundus. Järgnevalt proovin vastata küsimusele, mida süsinikupõllundus endast kujutab.

Allikas: Riina Maruštšak, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht
Põllumehe Teataja, juuni 2021

Süsinikupõllundus on viis tunnustada maakasutussektori – põllumajanduse ja metsanduse – tähtsust kliimaneutraalsuse saavutamisel. Kuna suure kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooniga sektorites, nagu energeetika ja transport, on prognoositud suurt heitkoguste langust, siis maakasutussektori võime süsinikku siduda ja neutraliseerida nn vältimatuid emissioone (näiteks kodumajapidamised), muutub järjest olulisemaks. Seeläbi suureneb ka surve sektorile mitmesuguste kliimameetmete rakendamiseks. Praegu aga puuduvad sihtotstarbelised poliitikavahendid, mis stimuleeriksid sellist laialdast üleminekut kliimasõbralikele praktikatele. Siinkohal nähaksegi lahendusena süsinikupõllundust, mille eesmärk on soodustada süsinikku siduvaid põllumajanduspraktikaid, pakkudes selle eest täiendava sissetuleku võimalust. Üks võimalik täiendava sissetuleku teenimise variant on süsinikukrediitide müümine.

Sündimas on uus roheline ärimudel

Süsinikupõllundus on küllaltki uus termin, mis on Euroopas laiemat kõlapinda saanud pärast strateegia „Talust taldrikule“ avaldamist. Selles strateegias teatas Euroopa Komisjon, et avaldab 2021. aasta lõpus süsinikupõllunduse algatuse, mille eesmärk on edendada uut rohelist ärimudelit, mis loob põllumajandustootjatele uue sissetulekuallika.
Kõnealuse algatuse aluseks saab olema 27. aprillil Euroopa Komisjoni avaldatud kauaoodatud kaheaastase uuringu lõpparuanne Euroopa Liidus süsinikupõllunduse rakendamise kohta. Uuringus käsitleti süsinikupõllunduse süsteemi rajamisega kaasnevaid proovikive, paindlikkusmehhanisme ja võimalikke rakendamise lahendusi.
Olemasolevaid süsteeme analüüsiti viies potentsiaalses valdkonnas:

  • turbaalade taastamine ja niisutamine;
  • agrometsandus;
  • mulla orgaanilise süsiniku varu säilitamine ja suurendamine (nt talvine taimkate, täiustatud külvikord, vahekultuuride kasvatamine, minimeeritud harimine jt);
  • rohumaade orgaanilise süsiniku varu säilitamine ja suurendamine;
  • loomakasvatusettevõtete süsinikdioksiidi auditi tegemine (ehk süsinikujalajälje hindamine).
süsinikuneutraalsuse skeem
Süsinikuneutraalsus saabub siis, kui CO2 talletamine on sama suur, kui CO2 heitkogused. Slaid Endla Reintami esitlusest “Põllumajandus ja süsiniku
tasakaal” (2021)

Toetus tegevuse või tulemuse eest?

Süsinikupõllunduses saab olla kaht liiki meetmeid – tegevuspõhised ja tulemuspõhised. Tegevuspõhiste lähenemiste korral tuleb täiendav sissetulek kliimasõbralike põllumajanduspraktikate rakendamise eest. See on analoogne süsteem ÜPP toetustega, kus seatud nõuete täitmise eest saab tootja toetust taotleda.

Lisaks annab tulemuspõhine lähenemine suurema paindlikkuse põllumajandustootjatele, kes saavad valida, milliseid praktikaid nad soovivad eesmärgi saavutamiseks rakendada, mitte ei pea järgima konkreetseid nõudeid. St siin on oluline tulemuse saavutamine, mitte eeskirjade järgimine.

Lisaks on võimalikud ka hübriidskeemid, kus on ühendatud tegevus- ja tulemuspõhised elemendid. Selliste lahenduste puhul makstakse tavaliselt toetust teatud praktikate rakendamise eest ning lisa siis, kui tootja suudab mõõtmistulemuste alusel tõendada, et nad on pakkunud täiendavat kasu emissioonide vähendamise teel.

Kõik algab süsinikujalajälje kaardistamisest

Näiteks saaks loomakasvatusettevõttes süsinikujalajälje kaardistamine olla süsinikupõllunduse tulemuspõhine meede. Meetme ülesehituseks on väljapakutud järgmine lahendus:

  • põllumajanduseksperdi/konsulendi poolt süsinikujalajälje baastaseme ja võimalike kasvuhoonegaaside heitmeid vähendavate meetmete kaardistamine;
  • põllumajandustootja rakendab meetmeid ja peab selle üle arvestust;
  • viie aasta pärast teeb ekspert uued arvutused, et hinnata, kui suur heitkoguste vähenemine ettevõtte tegevuse tulemusena saavutati;
  • ettevõte saab vastavalt fikseeritud tasule nii-öelda preemiat iga vähendatud heitmete tonni eest.

Süsinikupõllunduse süsteemi väljatöötamise ja rakendamise puhul on üks proovikivi see, kuidas tagada meetmete kvantitatiivsete tulemuste valideerimine ehk süsinikukrediitide usaldusväärsus (nt kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine, mulla orgaanilise süsiniku varu suurenemine). Tarvis on luua ühtsed eeskirjad ja standardid, mille alusel oleks põllumajandustootjatel lihtne tõendada kliimasõbralike praktikate rakendamisega saavutatud tulemust. Selleks on aga Euroopa Komisjon ringmajanduse tegevuskava raames välja töötamas süsiniku sidumise sertifitseerimise õigusraamistikku, mis peaks valmima 2023. aastal.

Kust tuleb raha süsinikupõllunduse rakendamiseks?

Teine suur küsimus on, millistest vahenditest süsinikupõllundust rahastama peaks? Potentsiaalsete rahastusallikatena on välja pakutud vabatahtlik süsinikuturg (st süsinikukrediitide müümine) ning avalik sektor (nt ÜPP eelarve). Võimalik on kasutada ka offsettingut, st süsinikuemissiooni neutraliseerimist oma ettevõtte mõnes muus tootmisetapis.

Lisaks on räägitud võimalusest lisada põllumajandus heitkogustega kauplemise süsteemi, kuhu praegu kuuluvad energeetikasektor ja energiamahukas tööstussektor.

Kuid siinkohal ootame ärevusega, millega tuleb Euroopa Komisjon välja juulis avaldatavas paketis „Fit for –55%“, millega pannakse paika tegevused 2030. aastaks ambitsioonikama kliimaeesmärgi saavutamiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et praegu on süsinikupõllundusest rääkides veel palju lahtiseid küsimusi. Kuid juba nüüd on teada, et erasektoris on põllumajanduse süsinikukrediitide ideest kinni haaratud ja algatatud katseprojekte, sh Eestis.

Loodame, et ettevõtmised õnnestuvad ja põllumajanduses rakendatavad kliimasõbralikud meetmed, mis hoiavad ka mullatervist, saavad vastavalt tunnustatud. Seniks aga jääme huviga ootama, milliste ettepanekutega tuleb Euroopa Komisjon välja oma aasta lõpus avalikustatavas algatuses.

Kliima ja põllumajandus:

  • Möödunud aasta lõpus leppisid Euroopa Liidu riikide riigipead kokku uues kliimaeesmärgis: kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleb aastaks 2030 vähendada 55% võrreldes 1990. aastaga.
  • Põllumajandusest on pärit umbes 10% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside emissioonist. Seega on põllumajandusel Euroopa kliimaeesmärgi täitmisel oluline ülesanne ja süsinikupõllundus mängib eesmärgi täitmisel tähtsat rolli.
  • Süsinikupõllundus: maa harimine ja kasutamine viisil, mis säilitab ja seob orgaanilist süsinikku mulla orgaanilises aines (huumuses).