Suuraiandus ja potipõllumajandus – kes keda?

Suuraiandus ja potipõllumajandus – kes keda?

EPKK aiandustoimkonna esimees Raivo Külasepp, millega aiandustoimkond tegeleb?

EPKK aiandustoimkond esindab koja liikmeskonnas aiandustootjate huve. Toimkonna koosseisu kuuluvad võimalikult laiapõhjaliselt aiandustegevuste esindajad – alates aianduskoolitusest ja lõpetades maastikuarhitektuuriga. Vahepeale jäävad tootmistegevused. Üheks püsitegevuseks on kujunenud iga-aastase Aiandusfoorumi korraldamine, kus käsitletakse aianduses aktuaalset teemaderingi. Tänavuse aiandusfoorumi kandvad teemad olid ühistegevus aianduses, kaitseväe toiduhanked kui võimalus Eesti aiandustootjale, ELi uus eelarveperiood 2014–2020 ja aianduse võimalused.

Kas aiandussektoris on seoses masu alguse, keskpaiga ja arvatava lõpuga ka omad tõusud ja mõõnad, võitjad ja kaotajad? Kas Eesti inimesed on potipõllunduse juurde tagasi pöördunud?

Igas valdkonnas on olnud vahepeal tagasilööke, võib-olla iluaianduses pärast ehitusbuumi veidi enam, aga tasapisi hakkab olukord taastuma. Elustandardi muutus on siiski sedavõrd sügaval, et massiliselt pole nn potipõllunduse juurde tagasi pöördutud. Pigem tarbitakse ökonoomsemalt. Kui rääkida suuremast tootmisest, siis igal tootel on omahind ja selle peaks müügiprotsessis ikka kätte saama. Kes efektiivsemalt toimetab, omab eelist konkurentide ees.

Kas aiandus on praegu meie noorte seas populaarne?

Hetkel aiandus noorte seas eriti populaarne pole, sest see seostub raske füüsilise tegevusega ja mitte alati parimates tingimustes. Küll on aga populaarsed maastikuarhitektuur, keskkonnakaitse jms erialad. Paraku tulevasi töökohti neil erialadel napib. Viimastel aastatel on peamises aiandushariduse andjas – Räpina Aianduskoolis – toimunud suured muudatused. Koolihoone ja õpilaskodud on renoveeritud, valminud on nüüdisaegne kasvuhoone. Samuti on oluliselt paranenud tehniline baas. Seega on loodud kõik tingimused eriala kaasaegsemaks omandamiseks.

Kuidas noortele aianduseriala meelepärasemaks muuta?

Eriala tuleb populariseerida ka mainekujundusliku poole pealt. Aiandus pole ju tegelikult ainult labidatöö ja raskete kandamite tassimine, vaid töö kaasaegsete tehniliste abivahendite ning IT-saavutuste kaasabil. Näiteks katmikaianduses juhib enamikku toimuvaid protsesse juba arvuti. Hetkemure valdkonnas seisneb eelkõige selles, et eriala lõpetajaid on nõnda vähe, et neid ei jagu Eestisse ega ka piiri taha. Oodatud on nad aga mõlemal pool.

Kaja Prügi, Maaleht (08.04.2013)
 

2013-04-08T10:00:00+00:00Esmaspäev, 8. aprill, 2013|Uudised|