Mooste vallas õe juures mesilasi pidav Aare Olesk on murelik – räägi või ära räägi, põllumees aru ei saa, et päeval mürgitamine mõjub mesilastele hävitavalt.
„Iga mürgitamise järel jääb mesilasi vähemaks. See aga tähendab, et haue jääb katmata ja pere nõrgaks. Mesinik saab seda olukorda leevendada perede koondamisega. Olin selle tööga just valmis saanud, kuid paar päeva hiljem oli jälle prits põllul. Räägin, nagu oskan, et ole hea mees, mürgita öösel, tema aga viskab käega, et ei tee see mürk mesilastele midagi ja mürgitada tuleb siis, kui aega on. Tal ei ole suured põllud. Vaevalt pool tundi ja on põld pritsiga läbi sõidetud, aga inimene ei võta vaevaks teisega arvestada. Vaatad nõutult pealt ega oska end kuidagi kaitsta,” märkis Olesk.
Oleski sõnul kutsub PRIA mesinikke oma tarusid registreerima, sest siis olevat lihtsam tagada põllumeeste teavitust, aga abi sellest küll tõusnud pole.
Kommenteerib FIE Henn Mällo: „Pritsisin kartulit siis, kui see ei õitsenud. Mesilased reeglina kartulipõllule ei lendagi. Oleski tarud asuvad põllust umbes 100 meetri kaugusel. Tema väitel lendavad mesilased üle põllu metsa ja saavad ülelennul mürgitatud. Minul endal on ka seal samas põllu lähedal taru, aga mesilastega on kõik korras. Ehk peaks Olesk laskma teha analüüsi, millesse tema mesilased surid. Lähedal on veel teisigi talunikke, kes erinevaid kultuure kasvatavad. See aeg, mil kartulit lehemädaniku vastu pritsida, on üldse lühike, sobivate ilmade korral seitse-kaheksa päeva. Kasutasin Fastacit, millele on lisatud tolmlejaid peletavat ainet. Fastaci ohutus mesilastele on tõestatud.”
Mällo lisas, et teda paneb mesilaste pärast muret tundma hoopis rapsi mürgitamine.
Siiski tundub, et tõde Fastacist ei ole üheselt must-valge. Preparaadi kohta informatsiooni otsides sattusin Maalehe veebiküljele, millelt leidsin käesoleva aasta 9. juulist pärineva artikli, mis põhineb Maaülikoolis kaitstud Eneli Viiki doktoritööl. Teadlane uuris, kas laialt kasutatav ja tolmeldavatele putukatele ohutuks peetud põllumajanduslik putukamürk Fastac 50 EC on seda ka tegelikult. Tulemused valmistasid pettumuse: mürk rikub putukate hingamist, vähendab nende eluiga ja mürgile lisatud tolmeldajaid peletav aine põllul ei toimi.
Kuidas vastasseisu lahendada-leevendada?
Kommenteerib Räpina aianduskooli õppejõud ja Põlva Mesinike Seltsi eestvedaja Raimo Kiudorf: „Kõik on tegelikult väga lihtne. Piisab, kui põllumehed seadust täidavad. Näiteks ütleb seadus, et tuulise ja tormise ilmaga mürgitada ei tohi. On lihtsas keeles ära seletatud, et tuulega, mis paneb liikuma puulehed, on mürgitamine veel lubatud. Tegelikkuses on nii, et mürgiprits töötab põllul ka siis, kui puude oksad on liikumises. On mürgitatud ka lausa tormi ajal.
Olen saanud teate, kus mürgitamine toimus 32kraadise palavusega. Seadus ütleb, et üle 22kraadise ilmaga tõrjet teha ei tohi. Sel ajal on mesilased aktiivsel korjel ja mürgiaurud võtavad nad sealsamas maha.
Hea tava järgi on kõige parem mürgitamise aeg õhtul kell 18, sest selleks ajaks on mesilaste aktiivne lend läbi. Mürgitamine võib toimuda ka varastel öötundidel. Hommikuks on mürgised aurud lahtunud, sest just mürgiaurud on need, mis mesilastele hävitavalt mõjuvad.
Rapsi mürgitamine õitsemise ajal jääb minule aga täiesti arusaamatuks. Sel ei ole enam mingit mõju, sest kahjur on oma töö teinud. Rapsi tuleb pritsida enne õitsemist. Ometi ei peeta sellest kinni.
Juba sellest oleks suur abi, kui põllu ääres uuele ringile pöörates prits välja lülitada ja panna see taas tööle, kui traktor alustab uue ribaga. Praktikas aga jääb prits sisse ja mürgitatud saab ka kogu põlluäärne looduslik taimestik, sest pritsid on laiad, mõned isegi 12 meetrit.
Ühest küljest saan põllumeestest isegi aru – põllud on suured, tööd on palju ja seepärast kasutatakse ära iga hetk, et kultuurid õigel ajal mürgitatud saaks. Aga selles osaski on lahendusvõimalusi – ära võta endale nii palju maad kätte või osta teenus sisse. Neid firmasid on küll, kes on valmis seda seadusest tulenevate tingimuste järgi tegema. Põllumehed ütlevad, et see on kallis. Aga mesilased ei ole siis kallid või? Mesinikule on nad ju sissetulek.”
Mesilate registreerimisest ja mürgitamise etteteatamisest
Kommenteerib PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik: „PRIA põllumajandusloomade registrisse tuleb kanda ehitistena kohad, kus tegeletakse mesindusega, seda nii oma tarbeks kui ka turustamise eesmärgil. Kõigi mesilate registreerimise kohustus on tingitud Eesti Mesinike Liidu vajadusest luua täielik mesilate andmekogu, mille eesmärk on kaitsta mesilasi taimekaitsevahendite kasutamisest lähtuvate ohtude eest ning veterinaar- ja toiduameti (VTA) vajadusest tõhustada järelevalvet mesilastaudide tõrje ning toodangu osas.
Täpne mesila asukoht ning mesiniku sidevahendite andmed registris võimaldavad mesilasperede kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest, kuna teavet mesilate asukohast saavad maakondlikud järelevalveametnikud ja põllupidajad, kes tahavad kasutada oma põldudel taimekaitsevahendeid ning kellel on kohustus oma põllust kahe kilomeetri raadiuses tegutsevaid mesilaste pidajaid tööde teostamisest kaks päeva ette hoiatada.
Mesilate asukohainfo on vajalik järelevalvetegevuse koordineerimisel mesilastaudide (ameerika haudmemädanik, väike tarumardikas, nosematoos jm) levimise puhul. VTA järelevalveametnikud kontrollivad regulaarselt mesindusega turustamise eesmärgil tegutsevaid mesilaid. Oma tarbeks mesilasperede pidajaid kontrollitakse, kui on põhjust kahtlustada mesilastaudi levikut vastavas piirkonnas.
Nõuded ehitiste (sh mesilate) registreerimiseks tulenevad põllumajandusministri määrusest nr 88.
Mesilad registreeritakse samamoodi nagu teised ehitised, kuid taotlusvormile tehakse lisaks märge mesilaste pidamise kohta ja märgitakse mesilasperede arv. Ehitist kasutav isik peab olema eelnevalt ka loomapidajana registrisse kantud.
Mesinik peab uuendama registreeritud mesilasperede arvu mesilas kord aastas. Iga aasta 15. maiks tuleb teatada registrile mesilasperede arv 1. mai seisuga. Käesoleva aasta 1. mai seisuga on PRIA registris andmed 794 mesila kohta.
PRIA veebikaardil kls.eesti.ee/pria_avalik_kaart/#e=690250&n=6442625&z=4 on eraldi kaardikiht PRIA registris registreeritud mesilate paiknemise kohta Eestis koos mesinike kontaktandmetega – seda just selleks, et põllupidajatel oleks lihtne leida kaar-dilt mesinike kontaktandmed ja neid eelolevast põldude pritsimisest teavitada.
Kuidas taimekaitsevahendite kasutamine ja sealhulgas mesinike teavitamine tegelikkuses toimub, selle üle toimetab järelevalvet põllumajandusameti taimekaitseosakond.
PRIA loomade registri soovitus on, et kuigi just põllupidajatel on kohustus mesinikke informeerida, saavad ka mesinikud ise ümberkaudsete põllupidajatega ühendust võtta ning neile oma mesila olemasolu meelde tuletada, samuti pidada koos aru, millal ja kuidas taimekaitset korraldada nii, et mesilased ei kannata.”
Järelevalvest
Kommenteerib põllumajandusameti taimekaitseosakonna juhataja Jan-Roland Raukas: „Sellised juhtumid jõuavad meieni mesinike kaebuste kaudu. Läbi konkreetsete pöördumiste tuleme asja uurima, sest lihtsalt suvalisse kohta ei tea ju kontrollima minna. Taimekaitsevahendi kasutajate ja mesinike vahelise vastastikuse teavitamise tarvis on välja töötatud hea tava ehk kümme käsku kummalegi ning nende järgimine on jõukohane mõlemale osapoolele."
Kümme käsku taimekaitsevahendi kasutajale
• Tutvu mesilate registriga ja tee kindlaks, millised mesilad jäävad sinu põldudest, mida sa plaanid taimekaitsevahendiga töödelda, kahe kilomeetri raadiusesse.
• Otsi kontakti mesila omanikuga ja lepi temaga kokku taimekaitsevahendi kasutamisest teavitamise viis – kas telefonitsi, suuliselt või muul viisil.
• Võta varuteavitamise kontaktandmed juhuks, kui kokkulepitud andmete alusel teavitamine mingil põhjusel ei toimi.
• Teavita mesinikku mesilastele atraktiivsemate põllukultuuride (raps jm) põldude kavandatud asukohtadest ja neil kasutatavast taimekaitsevahendist (eriti insektitsiidist).
• Lepi kokku käitumine juhuks, kui kokkulepitud ajal ei ole kas vihma tõttu või muul põhjusel võimalik töid teha ja need nihkuvad edasi.
• Püüa kavandada oma tööd taimekaitsevahendiga /—/ ajale enne või pärast mesilaste aktiivset lendlust.
❯ Teavita oma taimekaitsetöö tegijat (traktoristi või teenuse osutajat) teadaolevatest mesilasperede asukohtadest ja selgita talle võimalikke tagajärgi vale käitumise korral.
• Teavita mesinikku võimalikult täpselt oma kavandatava taimekaitsetöö tegemise ajast.
• Kontrolli, kas sinu taimekaitseinspektori, kelle haldusalas sinu põllud asuvad, telefoninumber ühtib mesinikule teadaoleva taimekaitseinspektori telefoninumbriga.
• Õhtul alusta pritsimist mesila kaugemast küljest ja hommikul mesilapoolsest küljest.
Kümme käsku mesinikule
• Püüa teada saada nende põldude valdajad, kelle põllud jäävad sinu mesilaste korjealasse, otsi nendega kontakti ja lepi nendega kokku taimekaitsetöödest teavitamise viis.
• Võta kindlasti ka andmed põldude valdajaga kiire kontakti saamiseks.
• Teavita põldude valdajat oma mesilasperede võimalikest asukohtadest taimekaitsevahendi tõenäolise kasutamise ajal.
• Anna varukontaktandmed (juhuks kui tavaline teavitamine mingil põhjusel ei toimi).
• Täpsusta selle taimekaitseinspektori telefoninumber, kelle haldusalas sa asud.
• Püüa olla kohal, kui toimuvad taimekaitsetööd atraktiivsetel põllukultuuridel mesilastele ohtliku taimekaitsevahendiga sinu mesilaste korjealal.
• Võimaluse ja vajaduse korral keera lamavtaru taimekaitsetööde ajaks 180 kraadi, mitte kauemaks kui üheks ööpäevaks.
• Taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumise kahtluse korral püüa saada kontakti tööde tegijaga ja ürita välja selgitada tööde ohtlikkus, vajaduse korral teavita sellest põldude valdajat ja saavuta kokkulepe tööde peatamiseks.
• Kui kokkulepet ei saavutata, teata põllumajandusameti maakonna taimekaitseinspektorile arvatavast taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumisest.
• Ladusa koostöö korral premeeri põllumajandustootjat purgi meega.
Allikas: www.mesindus.eu
Margit Õkva, Võrumaa Teataja (11.08.2012)
