„Lihaveisekasvatus on Eestis jõudnud punkti, kus head lihahinnad ei tähenda veel head aastat ega vajalikku taastumist,“ ütleb Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine Jane Mättik. Tema hinnangul oli sektor 2025. aasta lõpuks küll stabiliseerunud, kuid seisab silmitsi otsustega, mis määravad, kas alanud aasta toob taastumise või uue taandumise.
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts koos Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga korraldab 11. detsembril 2025 algusega kell 10:30 infopäeva "Lihaveiste jõudluskontroll ja aretus"
31. oktoobril 2025 toimub Lihaveisekasvatuse hübriidkonverents "„Lihaveis – kas ainult metaaniheitja või väärindamata ressurss“.
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts korraldab 03. oktoobril TASUTA infopäeva „Karjatamise praktikad- tarvikud, infra, erinevat tüüpi rohumaade ja vahekultuuride kasutamine“
Veiste puhitus kujutab endast olulist terviseriski karjatamisel rohumaadel, mis sisaldavad suures osakaalus liblikõielisi kultuure, nagu ristik ja lutsern. Eriti tasub seda jälgida lühiajaliste rohumaade ja ädalate portsjonkarjatamise puhul.
13. mail 2025 toimub Tsura talus, Neerutis "Mahelihaveisekasvatuse infopäev. Poegimisperiood", mis keskendub poegimisega seonduvale. Korraldaja Mahepõllumajanduse Koostöökogu.
Paneme jõudluskatse kasvandikud ritta, et valida välja iga tõu parimad [...]
Mahepõllumajanduse Koostöökogu korraldab infopäeva "Lihaveise- ja lambakasvataja aastaring" 19. märtsil 2025 kell 13.00 – 16.45 Zoomi keskkonnas
Lihaveisel on veel võimalus hoida maaelu, kodutunnet, põlvkondade kultuuri - tõdesid Kanadas Šarolee maailmakongressil käinud.
Jane Mättik teab, et lihaveisesektoris on vähe neid, kes on fokusseerinud ennast ainult lihaveise kasvatamisele. „Kuna me teame, et kasumimarginaal on ülimadal, kui seda üldse on ja kui Sul ei õnnestu oma tootmisest või piirkonnast lähtuvalt taotleda erinevaid suuremahulisi toetusi, siis pead sa väga hästi läbi mõtlema, mida sa üldse oma ettevõttes teed,“ osutas ta.
