Eesti Lihaveisekasvatajate Selts korraldab 03. oktoobril TASUTA infopäeva „Karjatamise praktikad- tarvikud, infra, erinevat tüüpi rohumaade ja vahekultuuride kasutamine“
Veiste puhitus kujutab endast olulist terviseriski karjatamisel rohumaadel, mis sisaldavad suures osakaalus liblikõielisi kultuure, nagu ristik ja lutsern. Eriti tasub seda jälgida lühiajaliste rohumaade ja ädalate portsjonkarjatamise puhul.
Mäletsejalisi kariloomi on süüdistatud kahjuliku mõju tekitamises ülemaailmsele keskkonnale ja inimeste heaolule. Sobiva majandamise korral võivad kariloomad siiski mängida olulist rolli jõupingutustes, millega püütakse parandada väärast majandamisest ja hooletusest põhjustatud inimtekkelist keskkonnakahju.
Rohumaakanade pidamisel ja munade tootmisel on väga palju eeliseid nii teiste pidamisviiside ees nii positiivse keskkonnamõju kui ka kõrge kvaliteediga toote valmimise tõttu.
Tavapärane on talvine loomade söötmine rullist, kus loomad selle ümber koonduvad ja pinnase mudaseks trambivad. Kuid palle saab sööta ka karjamaal lahtirullituna, parandades püsirohumaa kvaliteeti,
Karjatades ja nuumates rohumaaveiseid, on lihaveisekasvatajate peamine huvi leida oma maadele sobivad karjamaasegud, mis oleksid pikaajaliselt püsivad, kuid samas saagikad.
Airi Külveti Puutsa talus kasvavad tippklassi lihaveised ning valitseb tõeliselt loodussõbralik mõtteviis igal sammul. Airi eesmärk on kasvatada lihaveiseid nii, et see ümbritsevat keskkonda rikastaks.
Paindliku mitme portsjoniga karjatamissüsteemi (AMPG) kasutamisel on võimalik suurendada karjamaade tootlikkust ning seeläbi nii loomade jõudlust kui ka farmide majanduslikke tulemusi.
Puutsa talus on taastava põllumajanduse võttena juba neli aastat praktiseeritud portsjonkarjatamist. Videos räägib Airi Külvet kogemustest.
Kliimamuutus mõjutab reaalselt üha enam meie keskkonda ning Euroopa põllumajandust ja metsandus. Suurendamaks vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ja aktiivselt kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele, töötab Eesti talunik Airi Külvet välja oma karjaloomade jaoks jätkusuutlikke praktikaid läbi tervet talu hõlmava lähenemisviisi. „See ei ole raske, kui pidada silmas eesmärki: parem muld, mis on jätkusuutlikum ja annab pikemas perspektiivis suurema saagi.“
