Loomakasvatajate seas on kogumas populaarsust paindlik portsjonkarjatamine, mis võimaldab majandada karjamaid kestlikumalt, parandada mulla tervist ja suurendada loomade produktiivsust. Mahepõllumajanduse Koostöökogu on koostöös Maaelu Teadmuskeskusega (METK) avaldanud uued õppevideod, mis aitavad seda süsteemi praktikas rakendada.
Väiketalud ja traditsiooniline loomapidamine vähenevad üle Euroopa kiiresti, kuna konkureerivad tööstusliku põllumajanduse ja globaalse turuga. Samal ajal on Euroopa Liit võtnud suuna liikuda 2030. aastaks säästvamate, agroökoloogiliste põllumajandustavade poole. Värske Eesti uuring toob esile, et kariloomakasvatuse jätkamise ja alustamise taga ei ole ainult majanduslikud kaalutlused: väga tugevalt mõjutavad otsuseid ka maastikutunnetus, kohasuhe ning isiklik heaolu.
Piimavasikate kasvatamise peamine eesmärk on tagada looma tervis ja maksimaalne tootmispotentsiaal, lähtudes põhimõttest, et tänane vasikas on meie homne lehm. Eduka kasvatuse alustalaks on looma kiirem kasv, pikaajaline kestlikkus ja hea tervis, mis kokkuvõttes tagavad piimatootmise majandusliku kasumlikkuse.
Lüpsilehmade lonkamine on üks piimaveiste levinum terviseprobleem. Sõrahaigused mõjutavad suurel määral looma heaolu, põhjustades valu ja ebamugavustunnet. Valu tõttu muutub looma käitumine, ta liigub ja sööb vähem, mille tulemusel väheneb piimatoodang ja produktiivsus.
13. mail 2025 toimub Tsura talus, Neerutis "Mahelihaveisekasvatuse infopäev. Poegimisperiood", mis keskendub poegimisega seonduvale. Korraldaja Mahepõllumajanduse Koostöökogu.
Rahvusvahelise aretusettevõtte Viking Geneticsi spetsialistid teevad 18. märtsil algusega 10.30 [...]
Kutsume Sind osalema loomakasvatusseminaril, kus päeva keskne teema on piimaveiste [...]
Lihaveisel on veel võimalus hoida maaelu, kodutunnet, põlvkondade kultuuri - tõdesid Kanadas Šarolee maailmakongressil käinud.
Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatu pidaja Ege Raid on seda meelt, et maakarja tõugu veiste kasvatamine on Eestis püsinud suuresti tänu entusiastide tegevusele, kuid nii enam edasi jätkata ei ole võimalik.
Lehmade karjatamist peetakse parimaks vahendiks tagamaks kõrget heaolu, kuid lüpsilehmade heaolu aastaringsel karjatamisel põhinevas süsteemis ei ole laialdaselt teaduslikult uuritud ja selle kohta antavad hinnangud ei põhine teaduslikel avastustel.
