Lii Sammler
Maaleht, 05.04.2013
Euroopa riikide põllumajandusministrid on kokku leppinud reas tingimustes, mille puhul võiks rohestamiskohustuse ära jätta või teha seda paindlikumalt.
Kuna Euroopa Liidu uude põllumajanduspoliitikasse (ÜPP) sisse kirjutatud mõte siduda 30 protsenti pindalatoetustest keskkonnahoiuga ehk nn rohestamine (ingl k greening) ei sobi ühetaoliselt kõigile ELi liikmesriikidest, on välja pakutud hulk argumente ja põhjendusi selle paindlikumaks rakendamiseks.
Põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Mai Talvik selgitas teraviljafoorumil viljakasvatajatele veel kord rohestamise põhimõtteid ning uusi ettepanekuid selles osas.
Uues ÜPP otsetoetuse määruse eelnõus on kirjas, et 30 protsenti pindalapõhistest otsetoetustest seotakse kohustuslike keskkonnasõbralike tootmisviiside rakendamisega, mis muutuvad kohustuslikeks nõueteks, et täies mahus pindalatoetust saada. Seda nimetatakse rohestamiseks.
Kolm põhinõuet
Rohestamine eeldab, et põllumehed täidaksid kolme nõuet: kasvataksid külvikorras mitut põllumajanduskultuuri, säilitaksid püsirohumaad ning jätaksid 5 protsenti oma põldudest igal aastal harimata, hoides neid liigirikkuse kaitseks nn ökoloogilise kasutuseesmärgiga aladena.
Loe edasi täispikka artiklit Maalehest
