Toidutööstus peaks põllumeeste kontrolli all olema

Toidutööstus peaks põllumeeste kontrolli all olema

Möödunud neljapäeval (04.12.2014) kohtus Puurmani lossis kohalike põllumeestega põllumajandusminister Ivari Padar, kes rõhutas, et põllumehed peaksid aktiivselt turgude otsimisega tegelema ning püüdma leida võimalusi võtta töötlev tööstus oma kontrolli alla.

Kohtumisel võeti jutuks eelkõige piimandusega seotud probleemid, mis on tekkinud seoses Venemaa rakendatud sanktsioonidega. Ministri Puurmanisse kutsunud vallavolikogu esimees Aare Järvik lausus, et praegu on põllumeestel kriitiline aeg, pidades silmas püstloodis allapoole liikuvaid piima kokkuostuhindasid.

Hea saagi-, kuid tagasihoidlik müügiaasta

Põllumajandusminister Ivari Padar tõdes, et vaatamata piimanduses tekkinud probleemidele, hinnatakse lõppema hakkavat aastat heaks põllumajandusaastaks. Teraviljakasvatuses on tehtud 1,2-miljonilise kogusaagiga nii tugev tulemus, mida Eestis kunagi varem pole olnud. Tänavu oli ka piimanduses hea aasta: väljalüpsid ulatusid 8000 kilogrammini lehma kohta. Paraku ületab selline piima kogus EL-i poolt Eestile eraldatud piimamüügi kvoodi.

Minister lausus, et kindlasti ootaksid põllumehed valijatena, et neile lubataks suuri saake ja kõrgeid toodanguhindu. Kui aga tõsiselt rääkida, on põllumajandustoodete hinnad maailmaturul langenud. Teravili on maailmas börsikaup ja selle hinnad liiguvad üles-alla nagu naftahinnadki. Ainus võimalus teraviljakasvatajaid siseriiklikult aidata on maksta kõrgemat hektaripõhist toetust. Praegu toodetakse Eestis teravilja siseriiklikust vajadusest kaks korda rohkem. Seetõttu on Eestist saanud ühtaegu nii suur teravilja- kui ka piimaeksportija. Lisaks maailmaturu hinnalangusele on

põllumehi kimbutamas Venemaa sanktsioonid, mis on siiani puudutanud küll põhiliselt piima eksporti. Piima kokkuostuhind on langenud viiendiku võrra. Olukord on Vene embargo tõttu keeruline ka seakasvatajatel ning lisaks ekspordipiirangutele on Eestit tabanud ka seakatk. Just viimane on takistanud elussigade müüki Leetu ja Poolasse. Eriti valusalt puudutab see väiksema tootmismahuga seakasvatajaid. Praeguseks on sealiha hinnad eluskaalus rehkendatuna kukkunud alla euro kilogrammi kohta. Sellise hinna juures on seakasvatajad oma tegevusega 20-protsendilises miinuses.

Seakasvatajad tänavu eriti sandis seisus

Just samal päeval istus koos Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu, kus seakasvatajate abistamiseks võimalusi otsiti. Padari sõnul tuleb anda vähemalt nendele seakasvatajatele, kellel on lootust pankrotiohust välja tulla, selleks ka võimalus.

Minister ütles, et seoses julgeolekut puudutava rahvusvahelise olukorraga, ei näe ta põllumeestele riigieelarvest täiendavate toetuste maksmiseks erilisi võimalusi. Ta märkis, et kui me panustaksime sarnaselt Lätiga kaitsekulutustesse alla ühe protsendi SKP-st, leiaks Eesti riik kohe 200 miljonit eruot vaba raha.

Padar tõdes, et praegusest olukorrast tuleb õppida, et Vene turuga ennast väga siduda ei tohi. Seni läks Eesti piimast umbes neljandik otse Vene turule ja 25 protsenti läbi Leedu. Uusi turgusid kindlasti kiiresti ei leita, kuid tasapisi hakkavad turuga seotud küsimused lahenema. Praegustes rasketes tingimustes

on suudetud enamik toodangust siiski müüa. Minister on enda sõnul käinud toodangu turustamise võimalustega tutvumas nii Moldovas kui Valgevenes, kuid suuremaid võimalusi näeb ta siiski Aasias. Jaanuari esimesel poolel tuleb Eestisse Hiina toiduainetega tegelev aseminister ning ka Jaapani esindajad on käinud uurimas võimalusi meilt toiduaineid osta.

Loota tuleb müügile, mitte toetustele

Minister ütles, et nii mõnigi kord teevad põllumehed suuri panuseid põllumajandustoetustele. Samas tõdes ta, et toetused on küll vajalikud ja neid saab jätkuvalt taotleda, kuid peamine eesmärk peab olema oma toodete müük.

Padar lausus, et eelmise põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi abiga on seakasvatajate jaoks praeguseks olemas 2,6 miljonit eurot lisatoetust, mis selle kuuga ka täielikult välja makstakse. Piimanduse tarbeks on ELilt saadud lisatoetust 6,9 miljonit eurot, mis makstakse välja jaanuaris ja kus väljamakseid tehakse peamiselt piima-kvoodist lähtuvalt.

Samas on minister jõudnud piimatootjatele toetuste maksmisel järeldusele, et toetuste maksmine on nagu sõelaga vee kandmine – mida rohkem piimatootjatele toetusi makstakse, seda madalama hinnaga töötlejad selle piima kokku ostavad. Padari sõnul pole muud lahendust, kui võtta soomlaste eeskujul töötlev tööstus põllumeeste kontrolli alla. Kui praegu kavatsetakse piimatootajaid ca seitsme miljoni euroga toetada, siis ministri sõnul võtavad tööstused iga kuu põllumeeste taskust umbes sama suure rahasumma välja. Kauplustes pole ju piim odavamaks muutund vaatamata sellele, et piima kokkuostuhinnad on langenud

Siseturu kokkuostuhind võiks olla 32-33 senti piimaliitri eest, tegelikult on 25 senti. Samas tõdes mnister, et kui süsteem nii töötab ja kui ettevõtjal on võimalus võtta turu pealt senisest rohkem raha, siis ta seda ka teeb. Lõpptulemus on niisuguse süsteemi puhul selline, et mida kõrgemat toetust piima tootjatele maksta, seda madalam on piima kokkuostuhind ja seda paremini töötlejad ning vahendajad elavad. Selles osas näeb Ivari Padar vajadust saavutada põllumeeste poolt kogu ahela üle alates piima tootmisest ja ümbertöötlemisest kuni turustamiseni senisest suurem kontroll.

Minister rääkis põllumeestele lähemalt sellest, millised on võimalused EL-i uuest finants-perioodist raha taotlemiseks. Selleks korraldatakse vastavaid õppepäevi, millest üks oli just ministri Puurmanis viibimise ajal käimas Tartus. Samuti ütles Padar, et toetusi püütakse edaspidi hakata maksma ka näiteks väiksemate lihaveise- ja lambakarjade pidajatele, et sel moel maale rohkem maaelust huvitatud inimesi meelitada. Tema sõnul võiks kehtida põhimõte, et iga n-ö korstnast tuleva suitsu ümber võiks olla ka mingi põllumajanduslik majapidamine, mis looks sinna vähemalt ühe töökoha. Täiendavad töökohad tekivad sinna hariduses, riigikaitses, teeninduses jm valdkondades.

Mis toimub piima hinnaga

* Kauplustes on piima hind samaks jäänud

* Piima kokkuostuhinnad on langenud

* Siseturu kokkuostuhind võiks olla 32-33 senti piimaliitri eest

* Tegelikult on kokkuostuhind 25 senti

* Mida kõrgemat toetust tootjale maksta, seda madalam on kokkuostuhind 

Toomas Reinpõld, 11.12.2014, Vooremaa, lk 4. 

 

2014-12-15T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 15. detsember, 2014|Uudised|