Artikli koondas Konstantin Mihhejev, Maaelu Teadmuskeskus
ELi ÜPP võrgustiku töötuba „Sensing the future: practical applications of proximal and remote sensing for farmers and advisors“ toimus 27.–28. jaanuaril 2026 Hispaanias Valencias. Üritus tõi kokku üle saja eksperdi, põllumajandustootja ja nõustaja üle Euroopa, et jagada kogemusi lähi- ja kaugseire tehnoloogiate rakendamisest reaalsetes tootmistingimustes.
Töötoa fookuses oli küsimus, kuidas muuta tohutud andmehulgad, mida koguvad satelliidid, droonid ja sensorid, praktilisteks otsusteks, mis aitavad säästa ressursse ja suurendada talude konkurentsivõimet. Nähtu põhjal võib öelda, et digipõllumajandus ei ole enam tulevikuteema, vaid reaalne tööriist tänases põllumajanduses.
Nutikas niisutus: vähem vett, rohkem kontrolli
Valencias asuva Cajamar Fondi katsealadel demonstreeriti sensoritel ja tehisintellektil põhinevaid niisutussüsteeme. Need koguvad pidevalt andmeid mullast ja kliimast ning annavad põllumehele selged soovitused niisutusotsusteks. Tensioomeetrid ja kliimasensorid võimaldavad hinnata taime veestressi reaalajas ning rakendada näiteks reguleeritud niisutust – meetodit, mis aitab säästa vett ilma saagikust vähendamata.
Aruteludes rõhutati, et kuigi tehnoloogia on küps, sõltub selle laiem kasutuselevõtt eelkõige kasutajamugavusest ja tootjate digipädevusest. Täppisniisutus on eriti oluline piirkondades, kus valitseb veenappus.
Sensorid ja satelliidid ühes süsteemis
Teine lahendus ühendas põllusensorid, veemõõturid ja satelliidipildid ühtseks platvormiks. Süsteem sobitub enamiku olemasolevate niisutuskontrolleritega ning võimaldab jälgida veekasutust kogu tootmise ulatuses. Tootjate jaoks on suurim väärtus lihtsas ja arusaadavas toes – keerulised andmed muudetakse selgeteks tegevussoovitusteks ning niisutustegevused salvestatakse automaatselt digitaalsesse põlluraamatusse.
Tehisintellekt aitab kahjureid ennetada
Valencia põllumajandusühistute liit on loonud piirkondliku nutipüüniste võrgustiku, mis keskendub viiele majanduslikult kõige kahjulikumale liigile. Need püünised on varustatud feromoonide, kaamerate ja tehisintellekti algoritmidega, mis pildistavad liimpinda ja tuvastavad liigid automaatselt.
Süsteemi väärtus seisneb andmete koondamises kesksele platvormile, kus neid kombineeritakse ilmateatega, et koostada fenoloogilisi prognoose ja populatsioonikaarte. See võimaldab nõustajatel ja tootjatel planeerida taimekaitset täpselt kriitilistel hetkedel, vähendades oluliselt tarbetuid pritsimiskordi ja hoides kokku nii aega kui ka kulusid.
Droonid toovad põllu detailid ekraanile
Droonide ja satelliitide abil kogutud multispektraalsed pildid võimaldavad tuvastada toitainete puudust, niisutusprobleeme ja taimestressi juba enne, kui need palja silmaga nähtavaks muutuvad. Teenusena pakutavad droonilennud muudavad tehnoloogia kättesaadavaks ka väiksematele tootmisüksustele, kus suur investeering oma seadmetesse ei ole majanduslikult põhjendatud.
Hispaania uuritakse droonide kasutamist taimekaitsevahendite laotamiseks, pakkudes alternatiivi maapealsetele pritsidele. Uuringud on näidanud, et mehitamata lennusüsteemid suudavad märkimisväärselt vähendada kasutatava vee hulka ja süsinikujalajälge, tagades samas tõrjepreparaatide efektiivsuse ja jääkide taseme, mis on võrreldav tavameetoditega. Erilist tähelepanu pööratakse tööohutusele – droonide kasutamine vähendab inimeste kokkupuudet kemikaalidega ja väldib mulla tihenemist, mis on tavapärane rasketehnika puhul. Tehnoloogia on eriti perspektiivne künklikel aladel või liigniisketel põldudel, kuhu traktoriga ligi ei pääse.
3D-seire ja täppistaimekaitse
Uuenduslike lahenduste hulka kuulus ka LiDAR-tehnoloogial põhinev 3D-seire, mis võimaldab hinnata taimede struktuuri ja biomassi suure täpsusega. Samuti demonstreeriti täppispritsimise lahendusi, kus pritsimisparameetrite optimeerimine aitab vähendada taimekaitsevahendite kasutust ja triivi, säilitades samal ajal tõrje efektiivsuse.
Eesti innovatsioon Euroopas
Valencia töötoal olid esindatud ka Eesti innovaatilised projektid, mis näitavad meie kohalike arendajate tugevat taset digipõllumajanduses:
- Wisecow (Hardi Tamm): See projekt toob loomakasvatusse reaalajas automaatse terviseseire. Kasutades nahaaluseid implante ja tehisintellekti, suudab süsteem tuvastada looma terviseprobleeme varajases staadiumis. Lisaks aitab süsteem nutikalt loomi karjas asukohapõhiselt leida, säästes oluliselt töötajate aega.
- Smart Grain Dryer (Roosi Soosaar): Projekt keskendub vanemate viljakuivatite moderniseerimisele. Lisades kuivatitele soodsad andurid ja AI-mudelid, saab optimeerida kuivatusprotsessi, vältida ülikuivatamist ning hoida kokku energiakulusid ja kütust.
Digipõllumajandus on juba kohal
Valencias nähtud lahendused kinnitasid, et andmepõhine põllumajandus ei tähenda enam üksikuid katsetusi, vaid järjest enam igapäevast tööriista. Sensorid, droonid ja tehisintellekt ei asenda põllumehe kogemust, vaid pakuvad objektiivset infot paremate otsuste tegemiseks.
Põllumajandustootjate ja nõustajate jaoks on sõnum selge: seiretehnoloogiad liiguvad kiiresti laboritest põldudele – ja nende praktiline väärtus muutub iga hooajaga üha nähtavamaks.
Kas soovite sarnastel Euroopa võrgustikuüritustel osaleda või olla kursis uusimate innovatsiooniprojektidega? Võta ühendust METK innovatsiooniteenistuse Konstantin Mihhejeviga!
