Autor: Annika Saunik, METK. (Kogemus Taani õppereisi külastuskohast)
Taani on riik, mis sõltub suuresti imporditud värskest rohelisest toodangust. Seetõttu on kohapeal kasvatatud salatid ja maitsetaimed väga oodatud – tarbijad eelistavad kodumaist. Just sellele vajadusega tegeleb Taani ettevõte Nordic Harvest, mis vertikaalfarmi lahendust kasutades toob toidulauale kohalikke maitseid ja samal ajal muudab toidutootmist kestlikumaks.
Nordic Harvest kasutab Taiwani päritolu vertikaalfarmi tehnoloogiat, sarnaselt Leedus asuvale tootmisele. Tegemist on ühega vähestest suuremahulistest vertikaalfarmidest Euroopas. Nordic Harvesti tootmises kasvatatakse erinevaid maitsetaimi ja salateid, mille saak valmib juba 23…25 päevaga ning toodete säilivusaeg on 30…40 päeva. Praegu müüakse viit toodet, kuigi suudavad kasvatada rohkem eri sorte – paraku seab poe nõutav müügimaht omad piirid ning praegune tootmisüksus võimaldab tagada nõutava mahu ainult viie sordi osas.
Kõik tooted müüakse Taani turul, nii jaekettidesse kui restoranidesse. Kuigi teisi maitsetaimede- ja salatitootjaid Taanis leidub, on Nordic Harvesti puhul tegu ainsa vertikaalfarmiga.
Kuidas taimed kasvavad?
Taimi kasvatatakse ilma mullata – seemneid idandatakse agar-geeli sees 400-augulistel alustel. Idanemine toimub pimeruumis 1…5 päeva jooksul ning kogu kasvuperioodi vältel saavad taimed pidevalt ringluses olevast vesilahusest vajalikke toitaineid. Ajaga geel lahustub ning selleks ajaks hoiab taim end augus ise püsti.
Vesi on vertikaalfarmis erilise hoole all – seda testitakse mitu korda päevas ja vahetatakse välja iga 30 päeva tagant. Teoorias võiks sama vesi süsteemis lõputult ringlema jääda, kuid puhtuse tagamiseks vahetatakse see siiski regulaarselt välja. Algne toitelahus pandi paika koos ühe väetisetootjaga ning sealt edasi on ise katsetatud ja uuritud, mis nende tootmises konkreetsetele taimedele kõige paremini sobib. Neil on tööl ka doktorikraadiga inimene, kes uurib ja arendab kasutatavat toitelahust ja optimeerib tootmist.
Kvaliteet algab seemnest
Kõik nende seemned on pärit Euroopast ning läbivad enne kasutamist põhjaliku testimise, et vältida haigustekitajate sattumist tootmisesse. See on ülioluline – kui haigus pääseb sisse, tuleb kogu tootmisüksus sulgeda ja desinfitseerida, mis tähendab suuri kulusid ja tootmisseisakut. Nordic Harvest kasutab vaid umbes poolt tellitud seemnetest – ülejäänud ei ole piisavalt puhtad ning visatakse ära.
Nordic Harvesti tootmisüksus on steriilne – töötajad läbivad enne sisenemist suruõhupuhastuse ja panevad selga spetsiaalse kaitseriietuse. Samuti on hoolikalt kontrollitud tootmistingimused – sõltuvalt kultuurist saavad taimed valgust 12…18 tundi päevas ning temperatuur püsib ööpäevaringselt 22…25 °C vahel.
Temperatuuri peaks ööseks langetama, kuid praegune hoone seda ei võimalda. Ka valguse reguleerimine käib praegu käsitsi kasvufaasi järgi. Tulevikus plaanivad muuta nii temperatuuri kui valguse reguleerimise automaatseks.
Roheline jalajälg ja suured plaanid
Praegu müüakse ainult taimede maapealseid osi, samas kui toitainerikkad ja puhtad juured on jääde. Juurtele otsitakse aga aktiivselt uusi kasutusvõimalusi, näiteks smuutides või toidulisandites.
Nordic Harvestis kasutatakse maitsetaimede ja salatite tootmiseks 90% vähem vett, kui kulub samade kultuuride kasvatamiseks traditsioonilisel meetodil. Kuigi ettevõtte toodang on pestitsiidivaba, ei saa nad ametlikku ökomärgistust, sest tootmises ei kasutata mulda. Lisaks rohelisemale tootmisele panustab ettevõte bioloogilise mitmekesisuse suurendamisse – tänu vertikaalsele kasvatusele vabaks jäävale maale istutatakse puid ja taastatakse looduslikke ökosüsteeme.
Ettevõttes töötab 35 inimest, jagunedes enam-vähem võrdselt kontori ning tootmise vahel. Kuna tegu on spetsiifilise ja uudse tootmisviisiga, mida Taanis õppida ei saa, siis koolitatakse kõik töötajad ise kohapeal.
Nordic Harvest on endiselt start-up faasis ega ole veel kasumlik. Siiski on tulevikuplaanid suured – praeguselt 3500 m² tootmispinnalt plaanitakse minna üle uuele 26 000 m² suurusele tootmisüksusele ning kaugem siht on pakkuda vertikaalfarmi lahendusi ka teistele Euroopa riikidele.
Nordic Harvesti tegevus näitab, kuidas tehnoloogia võib muuta toidutootmist säästlikumaks ja vastupidavamaks. Vertikaalfarm on kaitstud keskkonnakriiside eest ning võimaldab aastaajast sõltumata toota aastaringselt värsket kohalikku toodangut, mängides tulevikus üha olulisemat rolli kohaliku toidu kättesaadavuse tagamisel.
Kui me suudame kasvatada väiksema jalajäljega, võib roheline tulevik olla meile palju lähemal kui arvame.
