Ühistute usku rahvas käis Tartus nõu pidamas

Ühistute usku rahvas käis Tartus nõu pidamas

Eesti Maaülikool, Akadeemiline ühistegevuse selts, Tartu hoiu-laenuühistu ning Saaremaa hoiu-laenuühistu korraldasid reedel, 30. novembril Eesti Maaülikoolis ühistegevuse konverentsi.

Konverentsi teemaks oli ühistegevus maaühiskonnas, ühistegevuse olukord täna ja tulevikuperspektiivid.

Esimese ettekande tegi põllumeeste keskliidu president Juhan Särgava, kes rääkis põllumajandustootjate ühistegevusest, tuues näitena Eesti suurima piimatootjate ühenduse EPIKO. Särgava sõnul planeerib EPIKO 2013. aastal suurendada turustatava toorpiima mahtusid 75 000 – 80 000 tonnile aastas. Kavas on luua sisemine krediteerimissüsteem ning arendada koostööd teiste ühistute ja tööstustega. Planeeritakse tuua turule oma kaubamärk ning leida välisturud valmistoodetele. Lisaks on kavas algatada laiapõhjaline arutelu hinnakujunduspoliitika ning uue maaelu arengukava piimaturu regulatsioonide üle.

Järgmisena andis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ülevaate ühistegevuse olukorrast ja toetamisest täna ning ühistegevuse tulevikust uue maaelu arengukava raames. Probleemidena tõi põllumajandusminister välja, et ühistuid luuakse sageli vaid toetuse saamise eesmärgil ning ühiselt soetatud investeeringuobjektid ei leia reaalselt ühist kasutamist, mistõttu sisuline ühistegevus on puudlik. Lisaks rõhutas Seeder, et ühistegevust tuleb toetada peamiselt toodangu töötlemise ja turustamise etapis. Kokkuvõtteks lubas põllumajandusminister, et maaelu arengukava 2014–2020 raames jätkub uute tootjarühmade loomise toetamine, jätkuvad investeeringutoetused ühistulisse töötlemisse ja turustamisse ning toetatakse ühistute turujõu kasvatamist.

Soomes on ühistud au sees

Ettekannete esimese bloki lõpetas Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos ettekandega rahvusliku kapitali tähtsusest, tuletades kuulajatele meelde, et hoiu-laenuühistu liikmed on ühistu omanikud ning rõhutades, et hoiu-laenuühistu teenuseid kasutades jääb raha Eestisse, mitte ei liigu kasumina riigist välja.

Konverentsi teises blokis tegi ettekande Sami Karhu, Soome Pellervo seltsi juht, kes tutvustas kuulajatele Soome ühistegevuse olukorda ja perspektiive. Pellervo selts on Soome ühistegevuslik organisatsioon, mille eesmärk on arendada ühistute tegevust ning seista liikmete huvide eest.

Pellervo seltsil on ca 300 liiget kõikidest majandusharudest. Seltsi kuuluvad praktiliselt kõik Soome põllumajandusühistud, kaks kolmandikku ühistupankadest ning mitmed kindlustusühistud. Soome tarbijateühistu on samuti heal järjel, omades üle 40% turuosa. Karhu tõi välja, et igal aastal luuakse Soomes ca 200 uut ühistut erinevates valdkondades ning rõhutas, et tulevikus jätkatakse ühistulise majandussüsteemi arendamist, kuna see on ainus viis, kuidas riik majanduslikult võimsamaks muuta.

Ühistu on aumeeste mäng

Majandusdotsent Mati Tamm kirjeldas ühistegevuse probleeme ja võimalusi, tuues muuhulgas salakavala karina välja ühistu juhtimise. Kõlama jäi mõte, et kui ametikoht luuakse eeldusega, et seal peab olema aus inimene, siis jõuab sinna varem või hiljem suli. Ühistu on aumeeste mäng, kuid inimesed jäävad ausaks siis, kui on nii selge järelevalve, et reeglite rikkumine muutub võimatuks.

Konverentsil käsitleti ka omavalitsustega seonduvat. Eesti maaomavalitsuste liidu nõunik Aare Vabamägi andis oma ettekandes ülevaate kohaliku omavalitsuse probleemidest ning Eesti Maaülikooli dotsent Jaan Leetsar tegi ettekande teemal “Kohalik omavalitsus kui ühistu”. Peamise probleemina tuli välja inimeste väljaränne maapiirkondadest ning kohaliku omavalitsuse vähene tulubaas. Leetsar kirjeldas, kuidas ühistulise tegevusega annaks paljusid probleeme leevendada.

Kindlustusühistutest kõneles advokaat Olavi-Jüri Luige. Kindlustusühistu ehk vastastikune kindlustusselts on kasumit mittetaotlev ühistu, mille eesmärk on õiglase hinnaga pakkuda vajalikku teenust oma liikmetele, kes on samal ajal kindlustusvõtjad. Ettekandes tõstatas Luik probleemi, et Eestis kehtiv seadusandlus lubab täna kindlustusandja asutada ainult aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna. Teised ärivormid ei ole lubatud.

Euroopa Komisjoni andmetel ei eksisteeri omamaiseid vastastikuseid kindlustusseltse Euroopa Liidus vaid Küprosel, Tšehhis, Leedus, Slovakkias ja Eestis. Sealjuures näiteks Swedbanki suurim omanik 9,45 protsendiga aktsiatest on Rootsis vastastikune kindlustusselts Folksam. Siit püstitas esineja ka küsimuse, miks kaasaegne Eesti õigus- ja majanduspoliitika eitab omamaist vastastikust kindlustustegevust ning kas on õigustatud olukord, kus Eesti tarbijale on kättesaadav ainult kasumile suunatud kindlustustegevus?

Anu Johani Viljandimaalt kirjeldas toiduvõrgustiku OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) tegevust. OTT on kodanikualgatus, mis viib ilma vahendustasuta kokku kohaliku tootja ja tarbija. Johani kirjeldas OTTi korraldatavaid iganädalasi kaubakohtumisi, kus tootjad annavad tellitud kauba klientidele üle. Lisaks annab organisatsioon välja infokirju, peab blogi ning korraldab koolitusi ja infopäevi. Taolised toiduvõrgustikud on mujal maailmas väga levinud.

Järgmisena kirjeldas Harry Raudvere elektritarbija kasutamata võimalust – energiaühistut. Energiaühistu võiks kuuluda kohalikele talunikele, investoritele, äriühingutele, koolidele ning kõikvõimalikele teistele avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele isikutele.

Miks mitte energiaühistu?

Energiaühistu aitaks vähendada kohaliku kogukonna jaoks energiakulusid. Kuna seadus aga sätestab elektriettevõtjana ainult aktsiaseltsi või osaühingu, jäi ettekandes kõlama küsimus, millega põhjendada, et elektritootja ei tohi olla tulundusühistu ja kuuluda oma liikmetele?

Viimase ettekande tegi Priit Põllumäe Eesti Erametsaliidust, kes rääkis metsandusliku ühistegevuse arengust ja perspektiividest. Eesti metsanduses arenguruumi on, kuid üldiselt ollakse heal järjel, tõdes Põllumäe.

Lõpetuseks võttis konverents vastu deklaratsiooni “Ühistegevus Eesti maaühiskonnas”, mis peab vajalikuks, et eesti rahvas looks tegusad ja tugevad eesti kapitalil baseeruvad tootjate ühistud ja keskühistud. Loodud ühistud järgivad ühistegevuse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid, et teha tihedat koostööd Eesti riigi ja rahva ühiskondlikuks eduks ja üldiseks kasuks. Lisaks otsustas konverents, et Eesti ühistud taastavad Eesti Ühistegelise Liidu tegevuse, mille eestvedajaks soovitati Akadeemilise ühistegevuse seltsi.

Kaie Laaneväli
Saaremaa hoiu-laenuühistu nõukogu esimees

Saarte Hääl (05.12.2012)

 

2012-12-06T10:00:00+00:00Neljapäev, 6. detsember, 2012|Uudised|