Vaid iga kümnes maaparandussüsteem on suudetud taas töökorda saada

Vaid iga kümnes maaparandussüsteem on suudetud taas töökorda saada

Heiki Raudla, 
Maaleht, 25.05.2013

Igal aastal soostub 2−3% Eesti põllumaast, ent Tarvastu põllumees Kalev Nurk kavatseb oma põllud maaparanduse abil märgalalt tagasi võtta.

“Näete kui ilus sile ja kuiv põld,” osutab Viljandimaa taime- ja loomakasvatusettevõtte OÜ Karpo juhataja Kalev Nurk suurele põllule, kus traktor randaali järel veab. Kui läga saab mulda, läheb kohe lahti rapsikülv. “Vana jõe sängis oli siin põllul igal kevadel 20 hektari suurune järv.”

Sõit läheb Tarvastu poldri uuendatud ja hooldatud alal Võrtsjärve poole. See lõpeb kohas, kus on sirge ja sile asfalttee lahti kaevatud, kopp kraabib ahnelt maad, selle juures askeldavad kiivritega töömehed paigaldavad aga tee alla oranže jämedaid torusid.

“Imiteerime vana Tarvastu jõe sängi, suuname vett tammide ja torudega otse järve minimaalse languga, et vähendada pumbajaama poole suunduva vee hulka,” selgitab põllumajandusettevõtja oma suurt ettevõtmist. Tänavu sügiseks peavad eurotoetuse abil tehtavad tööd 300 hektaril poldrialal lõpule jõudma.

Haugitiigi asemele põld

Polder on allpool lähedal asuva veekogu pinda olev tammistatud maa-ala. Tarvastu vallas asuv polder on üks Nõukogude Eesti suuremaid maaparandusobjekte, mis ühelt poolt piirneb heinamaade ja kogujakanalitega, teisalt Võrtsjärvega. 700 hektarit hõlmav Tarvastu polder rajati Vambola kolhoosi ajal 1980. aastate algul. Kolhoos hakkas poldri põldudele külvama 1982. aastal. 

Loe edasi täispikka artiklit Maalehest 

 

2013-05-27T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 27. mai, 2013|Uudised|