Väikesed linnukasvatajad ei pääse löögile

Väikesed linnukasvatajad ei pääse löögile

Väikeseid linnukasvatajaid piiravad ranged euronõuded, mis muudavad näiteks mahekana liha müümise poelettidel võimatuks.

Karin Remmelgas on väikelinde kasvatanud varsti viis aastat ja kuulub ühtlasi väikelinnukasvatajate seltsi juhatusse. Tema sõnul on praegu väiketootjatele samad tingimused mis suurtele. “Seadused on äärmiselt väikelinnukasvataja vaenulikud,” ütles Remmelgas. Nimelt selgub, et takistused tulevad niipea, kui liha või haudemunasid soovitakse müüa.

“Mis puudutab linnuliha müüki, siis seal on probleemid, sest väiketootmise mahud ei ole suutelised konkureerima suurtootmistega ja väiketootjate linnuliha kas ei jõua üldse või jõuab raskustega jaekaubandusse,” väitis linnu- ja küülikukasvataja, Foodest Balticu juht Janek Prits.

Prits lisas, et lihasaaduste käitlemisele kehtestatud nõuete tõttu puudub enamikul suurematest lihatööstustest huvi väikeettevõtja toodangu vastu, sest väheste mahtude tõttu ei tasu see majanduslikult ära.

Kõige raskem on väiketootjal täita tapmisnõudeid, lausus Remmelgas ja lisas: “Et üleliigsed lihalinnud ja kuked saaks lihaks teha ja maha müüa, peab sul olema veterinaarameti tunnustatud tapamaja.”

Paraku on isegi paarisaja linnu hukkamine tapamajale nii väike töö, et hind läheb lakke. “Keegi ei maksa sulle kümneid eurosid ühe kana tapmise eest,” ütles Remmelgas.

Lihtsam müüa eluslindu. Seetõttu müüb Kopra Karjamõisa peremees Jüri Koppel linde elusalt ja üksnes eraklientidele. “Kui inimene tahab minu käest tellida, siis ta tellib. Seaduse järgi võin elusa linnu müüa. Pärast võib klient naabri juurde minna ja öelda, et võtke suled maha,” selgitas Koppel.

Teine nõue puudutab haudemunasid. Ööpäevaseid tibusid saab hautada ametlikult ainult haudejaam, kus peab olema viis järjestikku läbitavat ruumi. Haudejaama läheduses ei tohi mitme kilomeetri raadiuses olla ühtegi kanalat. Inimene, kes tegutseb tibude ja hautamisega, ei tohi kokku puutuda ka täiskasvanuks saanud lindudega. “Ühes ja samas majapidamises ei tule seega legaalselt midagi välja,” tõdes Remmelgas.

Arusaamatud seadused. Väikefarmis kodulinde kasvatava Kristin Nelke-Heinroosi sõnul on seetõttu kujunenud nii, et peale suurtootja Talleggi ei saa mitte keegi haudemunadega tegeleda. “Kellelgi pole võimalik pidada seitset eri ruumi ja seal tibusid teha,” väitis Heinroos.

Tavalisi söögimune saab küll väiketootja poekettidele müüa, kui salmonelloosiproovid on võetud. Pakendada seda kaupa aga ei tohi.

“Ehk sa võid mune müüa lahtiselt karbist või resti pealt, aga 6–10 kaupa karpi neid panna ei tohi. Nii reguleerib seda seadus, ja see on absurdne,” lisas Remmelgas.

Remmelga hinnangul on väikelinnukasvatajatele mõeldud nõuded nagu Siberi katk: keegi ei taha sellest midagi kuulda, sest lihtsam on sellega mitte tegeleda. “Lindude pidamist ja saaduste müümist ei reguleeri mitte ainult üks seadus, vaid mitu erinevat. Proovida neid kõiki muuta? Minu ind saaks küll enne otsa,” väitis Remmelgas.

Põllumajandusministeeriumi toiduhügieeni büroo juhataja Ingrid Vesmes lausus, et neil pole praegu kavas toiduohutuse poole pealt seadustes muudatusi teha.

Prits aga sõnas, et kõige õigem lahendus ei pruugi olla väiketootjatele kehtivate nõuete lõdvendamine. “Enamik tootmisnõudeid on kehtestatud liha kvaliteedi tagamiseks ja selles tehtavatel lõdvendustel ei pruugi olla just meeldivad tagajärjed. Pigem tuleks erinevate meetmete kaudu rohkem soodustada väike- ja mahetootjale suunatud ettevõtete teket,” lausus Prits.

Teisalt nentis Prits, et Eestis on vastu võtnud võrreldes muu Euroopaga tõenäoliselt ühed rangemad nõuded väikestele linnuliha tootjatele. Ühtlasi võrdles ta Eesti tapamajasid Itaalia omadega ning märkis, et viimastes on asjad märksa lihtsamalt lahendatud.

Riik kavatseb eeliseid anda

Põllumajandusministeerium töötab välja tulevaks seitsmeks aastaks maaelu arengukava, milles on kavas toetada ka hane-, pardi- ja kalkunikasvatust.
Küsimustele vastab maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorbani.

Mida plaanib riik teha, et soodustada hane-, pardi-, ja kalkunikasvatust? Põllumajandusministeeriumis on väljatöötamisel maaelu arengukava aastateks 2014–2020. Arengukava näeb põllumajandussektori jaoks ette terve rea investeeringu-, keskkonna- ja inimkapitali parendamise meetmeid. Teiste hulgas on kavas toetada hane-, pardi- ja kalkunikasvatust. Kavatseme erinevate stiimulitega elavdada toiduainete isevarustamist valdkondades, kus isevarustamise tase on madal. Sellesse sektorisse kuuluvad ka linnukasvatajad.
Oleme erinevates meetmetes ette näinud teatud sektoritele stiimuleid, mis parandaks nende võimalusi toetust saada. Sellistele projektidele antakse eeliseid hindamisel.

Kui palju raha maaelu arengusse suunatakse? Kuna ELi eelarvet perioodiks 2014–2020 veel lõplikult heaks kiidetud ei ole, siis on vara anda hinnanguid rahastamise mahule. 2007.–2013. aastal rahastas EL maaelu arengukava 724 miljoni euro ulatuses. Eeldatavasti jääb rahastamise maht samasse suurusjärku ka tuleval perioodil. Lisades siis liikmesriigi panuse, on arengukava tervikmaht üle 900 miljoni euro.

Kes saavad tulevikus neid toetusi küsida? Maaelu arengukava 2014–2020 meetmete ulatus on suhteliselt lai ning erinevaid toetusi saavad küsida põllumajandustootjad, põllumajandusega alustada soovivad noored ettevõtjad, toiduainetööstused, maaparandusühistud, erametsaomanikud ja -ühistud, maaettevõtjad ja kohalikul algatusel põhinevad ühendused.
Põllumajanduse meetmete puhul on suur rõhk erinevatel arengutoetustel, mille puhul enamik meetmeid on universaalse iseloomuga. See tähendab, et kõigil põllumajandussektoritel on neile juurdepääs, sealhulgas hane-, pardi-, ja kalkunikasvatusega tegelevatel ettevõtjatel.
Näiteks võivad selle valdkonna ettevõtjad taotleda koolitus-, nõuande-, investeeringu-, stardi-, keskkonna- ning koostöö ja ühistegevuse toetusi.

Mis on mis

Kodulinnukasvataja reeglid

Kodulindude kasvatajad võivad aastas vähem kui 10 000 kodulindu farmis kohapeal tappa ja müüa liha otse lõpptarbijale või jaekaubandusettevõtjale (sh toitlustusettevõtjale), kes turustab selle liha oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest otse lõpptarbijale.

Väikeses koguses esmatoodete turustamisel loetakse munade puhul väikeseks koguseks kuni 50 linnuga majapidamist või ettevõtet. Ja sellisel juhul võib mune turustada otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale (sh toitlustusettevõtjale), kes oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest turustab tooted otse tarbijale.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi toiduhügieeni büroo juhataja
Ingrid Vesmes

Katariina Krjutshkova, Äripäev (13.03.2013)

 

 

2013-03-13T10:00:00+00:00Kolmapäev, 13. märts, 2013|Uudised|