Väiksemad kartulikasvatajad on hädas haigustega

Väiksemad kartulikasvatajad on hädas haigustega

Niiske ja jahe suvi on olnud kartulikasvatajatele soodne, kuid väikekasvatajatele on teinud muret kartulit kahjustavad haigused.

Jõgeva sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel kirjutas põllumajandusministeeriumi blogis, et kartulimugulad koosnevad umbes 80% ulatuses veest.

"Nende moodustumiseks vajalikku niiskust on sellel aastal kõikjal Eestis olnud piisavalt. Nii on tingimused olnud suure kartulisaagi kujunemiseks soodsad," kinnitas ta. Regulaarselt seemnekartulit uuendavad ja keemilist kaitset kasutavad suuremad kasvatajad on suutnud kartulikahjustajad hoida kontrolli all ning tänu sellele võib oodata head saaki. "Mitmeid probleeme on aga väikekasvatajatel, sest kevadine külm ja niiske muld lõid soodsa keskkonna kartuli tärkamisaegsetele haigustele," kinnitas Koppel. Mitmel pool Eestis on tänavu olnud tõsiseid probleeme näiteks kartuli-tõusmepõletikuga, mis tingib kartuli aeglase ja ebaühtlase tärkamise. Samuti kartuli-varrepõletikuga, mille korral tärganud taimede varred muutuvad maapinna lähedal mustaks ja mädajaks ning kuivavad. Mõlema haiguse vastu aitab terve seemnekartuli kasutamine.

Kartulimardikad ja lehemädanik

Sarnaselt eelnevatele aastatele on ka tänavu olnud suureks probleemiks ka kartulimardikate varane ja massiline esinemine. Väikestel pindadel saab mardikad ja vastsed käsitsi kokku korjata ja hävitada, kuid kahjustajate väga massilisel esinemisel ei ole mitmed kasvatajad suutnud neid kontrolli alla saada. Koppeli sõnul tuleks järgmistel aastatel ka väikeaedades kartulimardikate esinemise alguses alustada koheselt taimede pritsimist putukatõrje vahenditega. Kasvuaegne kõige ohtlikum kartulihaigus, kartuli-lehemädanik avaldus sellel aastal suhteliselt varakult – juba juuni teises pooles. Esimesed nakkuskolded esinesid kõikjal väikeaedades, kus kartulit on kasvatatud mitu aastat samas kohas. Sellistel põldudel ja peenardel olid juuli lõpuks pealsed täielikult hävinud ning kartulisaak jääb tagasihoidlikuks. Tugevasti haigestunud põldudel on Koppeli sõnul oodata rohket mugulamädanike esinemist. Korraliku viljavahetusega lagedal põllul kasvavale kartulile jõudis lehemädanik aga alles juuli keskel või teises pooles ning areneb suhteliselt aeglaselt. Kuna väikekasvatajale kättesaadavate lehemädaniku tõrje preparaatide valik on suhteliselt piiratud, siis omab suurt tähtsust sortide lehemädanikukindlus.

Oliver Kahu, ERR Uudised 

 

2012-08-13T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 13. august, 2012|Uudised|