Autor: Liina Ulm
23.11.2021

Vasikate emadest eraldamine on üks piimatootmise suurtest loomade heaoluga seotud probleemidest piimatootmises. Suurema välajlüpsi saamiseks, nakkushaiguste leviku vältimiseks ja mõnede levinud vääruskumuste tõttu eraldatakse piimafarmides vasikad emadest vahetult peale sündi. Tegelikult saab ka teisiti. Thüneni Instituut Saksamaal on koos mitme teise Saksa ja Šveitsi ülikooliga alates 2004. aastast uurinud vasikate ja lehmade koos pidamise mõju loomade heaolule ja piimatoodangule ning turustamisvõimalustele. Rootsi Maaülikooli loomakasvatusinstituudis käivitati samasugune uurimisprojekt 2020. aastal.

Suuremad ja tervemad vasikad

Tavaliselt eraldatakse vasikad emadest kohe peale sündi, neile joodetakse esimestel päevadel emalt või mõnelt teiselt lehmalt lüpstud ternespiima ja edaspidi joodetakse vasikaid täispiima asendajaga. Emadest eraldatud vasikaid kasvavad esimestel elunädalatel tavaliselt üksiksulgudes, kus ainsaks sotsiaalseks kontaktiks on kaks korda päevas vasikale piima pakkuv talitaja. Tavapärane praktika on joota vasikatele 2-3 l piimasegu ühe jootmiskorraga, ehk siis kuni 6 l piimasegu ööpäevas. Kahe jootmise vahele jääva ajaga jõuab vasika kõht minna väga tühjaks, vasikas ammub palju ja lutsutab kõike, mis ette jääb.

Vasikas lõas C. R. Jakobsoni talumuuseumi laudas 2021.

Vasikad, kes kasvavad üles koos emadega omandavad toitaineid piimast paremini. Kui neil lubatakse vabalt ema all imemas käia, joovad nad kuni 17 liitrit piima päevas ja käivad imemas 3 kuni 6 korda. Juurdekasv üle 1000g/öp on tavapärane. Emadega kontaktis kasvanud vasikad kasvavad oluliselt paremini, kui emadest eraldatud vasikad ning on tulevikus paremate sigimisnäitajatega. Neil esineb oluliselt harvemini probleemkäitumisi nagu keelemänglus või teiste vasikate kehaosade imemine. Üldiselt on emaga kontaktis kasvavate vasikate tervis ja heaolu oluliselt parem, kuigi sõltub samal ajal olulisel määral loomakasvataja teadmistest, oskustest ja suhtumisest loomadesse. Isegi vasikad, keda ei lubata ema alla imema, kuid kes saavad emaga kontaktis olla, kasvavad paremini.

Et mitte lasta tuulde vasika head juurdekasvu võõrutamisel tekkiva stressi ja kaalulangusega, peab võõrutamine olema läbimõeldud ja soovitavalt järkjärguline. Vasikad ja lehmad, kellel on tekkinud tugev side, elavad üksteisest lahutamist tunduvalt raskemini üle, kui vasikad ja lehmad, kes lahutatakse vahetult peale vasika sündi.

Parem udaratervis

Vastupidiselt levinud arvamusele, et vasika imema lubamine rikub udaratervist, võib pigem väita, et imetamine teeb lehma tervisele head. Arvatakse, et vasika sülje antibakteriaalsed omadused kaitsevad nisasid haigustekitajate eest. Samuti aitab imev vasikas udara põhjalikumalt tühjendada. Juba haigestunud udaraveerandist ei taha vasikas siiski piima imeda.

Lehmad, kes saavad oma vasikaid hooldada ja imetada, annavad kokkuvõttes sama palju piima, kui lehmad, keda lüpstakse ainult masinaga. Kuna osa piimast joob vasikas, siis piimatanki jõudva piima hulk siiski väheneb kuni 1600 kg võrra laktasiooni vältel. Samas ei ole vaja kulutada ressursse piimapulbri tootmiseks ja sisse ostmiseks ettevõttesse.

Probleeme võib esineda piima väljutamisega lüpsil. Vasika imemisel vallanduv oksüdotsiini hulk on suurem, kui masinlüpsil vallanduv ning seetõttu võib imetavate lehmadega lüpsiplatsil raskusi tekkida. Üks võimalus nende ületamiseks on paigutada vasikad lüpsi ajaks lüpsiplatsi lähedusse nii, et nad on lehmadele hästi näha, haista ja kuulda.

Lehmade ja vasikate koospidamine koos ühekordse lüpsiga on Rainton Farmis võimaldanud vähendada antibiootikumide kasutust, kasvuhoonegaaside emissiooni ja põllumajanduskemikaalide kasutust ning pikendanud lehmade tootlikku eluiga, kasvatanud bioloogilist mitmekesisust ja loomade heaolu. Allikas: theethicaldairy.co.uk

Vasikate emaga koos pidamise rakendamine praktikas

Vasikaid saab koos lehmadega pidada erinevatel viisidel. Võib lubada vasikate pidevat juurdepääsu lehmadele või loomade kokku lubamist vaid piiratud aja jooksul. Võib kasutada ammesid, kes imetavad lisaks oma vasikale veel mitut võõrast vasikat. Ühte valmis valemit ei ole, iga tootja otsustab ise, kuidas ta võimalused ja tõekspidamised lubavad lehmi ja vasikaid koos pidada. Arvestama peab, et vasikate jaoks peab olema omaette puhas ja kuiv puhkeala vaba juurdepääsuga söödale ja veele. Kaasaegsetes lautades aitavad süsteemi rakendamisele kindlasti kaasa nutikad lahendused automaatsete väravate ja transponderitega.

Vasikate pidamine koos lehmadega kogub populaarsust, sest tarbijad ootavad piimatootjatelt loomade heaolu kõrget taset ja paljud ei pea eetiliseks vasikate lahutamist emadest. Nii mõnedki tootjad Saksamaal ja Šotimaal on otsustanud oma klientidele vastu tulla ja toota piima nii, et vasikad saavad jääda emadega kokku. Kuigi paljud, kes rakendavad vasikate kasvatamist koos emadega, on mahetootjad, ei pea see tingimata nii olema. Selline süsteem aitab ka tavatootjal leida rohkem müügiväljundeid oma toodangule. Väiksemat väljalüpsi saab kompenseerida parema hinna küsimisega tarbijatelt.