Astelpaju täidab meie organismi vitamiinidega

Astelpaju täidab meie organismi vitamiinidega

Tartu Ülikooli arstitea­duskonna emeriitprofessor Selma Teesalu kiidab taevani astelpa­ju, mida kasvatatakse ka Valgamaal.

«Kui olin noor arst, siis käisime Moskvas ja mujal suurel Vene­maal seminaridel ning tõime pat­sientidele kaasa astelpajuõli. To­re, et astelpaju on meil kasvata­ma hakatud,» sõnas Teesalu. «As­telpaju on üks meie rahvuslikest rikkustest.»

Tõrva mees Pärt Metsar kas­vatab astelpaju juba üksteist aas­tat. Tema põllul saaki andvast 5000 astelpajupõõsast ei piisa, seega ostab Metsar marju kokku üle Eesti. Nendest laseb ta juba kuus aastat valmistada toormahlajooki, külmutatud marjad lähevad teele Soome.

Astelpaju kasvatamises ei ole midagi keerulist, sest see on lep­lik taim ja suurt hooldamist ei va­ja. Raskem on astelpajumarju aga korjata, sest viljad kasvavad oks­tel tugevalt ja tihedalt.

Alguses kasutas Metsar korja­miseks meisterdatud raputit, mis kukutas marjad võrgule. Koge­mus näitas lõpuks, et see lõhub marju. Nüüd on korjamine tun­duvalt kergem: marju täis oksad lõigatakse lihtsalt maha. Kasva­vad uued võrsed ja ülejärgmisel aastal on saak paremgi.

«Lõikame oksad maha, pane­me külma ja hiljem on hea pu­hastada: külmunud mari tuleb oksa küljest ilusti lahti,» ütles Metsar.

Astelpaju toob tervise

Astelpaju toormahlajook, mida Metsar aastas 100 000 pudelit te­ha laseb, on valmistatud sügav-külmutatud astelpajumarjadest.

Marjad purustatakse, lisatakse vesi ning suhkur. Jooki ei kuumutata ja Metsari kinnitusel ei lisa­ta mahlale säilitusaineid. Magus­hapu jook säilib nädala.

Selma Teesalu sõnul ongi as­telpajumarjadest kõige mõistli­kum valmistada toormahla, mi­da võib ka sügavkülmutada. Professori kinnitusel külmuta­mine mahla väärtust eriti ei lan­geta.

Astelpajumarjad on vitamiinirikkad. Neis on palju B-grupi vitamiine, rohkelt C-vitamiini, samuti vitamiini A eelühendeid. Peale selle on neis karotenoide ja flavonoide. Veel sisaldavad marjad mineraalaineid, man­gaani, boori, räni ja pektiini ning muud. «Need kõik on orga­nismile väga väärtuslikud,» rõ­hutas Teesalu.

Veidi on marjades ka asenda­matuid rasvhappeid oomega-3 ja oomega-6. «Kui kõrvutame astel­pajumarju linaseemnetega, siis viimased on muidugi rasvhapeterikkamad,» tõdes Teesalu.

Tihti unustatakse tema sõnul aga ära, et peale marjade saab kasutada astelpajulehti, milles on palju C-vitamiini.

Vererõhk normi

Kui on muresid vererõhuga, siis soovitatakse juua astelpaju toor­mahla, kasutada marju või lehti. Arooniamarju võiksid kasutada kõrge vererõhuga inimesed, aga astelpajumarju tohivad süüa mi kõrge kui ka madala vererõhuga kimpus olijad.

Head teeb astelpaju veel sü­damele ja veresoonkonnale. As­telpajuõli sobib seedeprobleemide leevendamiseks. Samas on C-vitamiini rohkuse tõttu hapu astelpaju vastunäidustatud neile, keda vaevab mao ülehappesus.

«Minu kogemus on, et väga sageli on meie inimestel problee­me hoopis mao alahappesusega ja selle vastu ei ole apteegis mit­te midagi pakkuda,» lausus Tee­salu, lisades, et siin tulebki appi astelpaju. «Inimene, kellel on ala-happesus, tahab alati haput süüa, seedimine on puudulik ning ta ei talu eriti valgurikkaid toitusid.»

Teesalu soovitab hommikuti tühja kõhu peale võtta teelusikatäis astelpajuõli, kui on seedeprobleeme. Kui suunurkades on lõhed või vae­vab suulimaskestapõletik, ka siis on astelpajuõli samuti omal kohal. Antioksüdantsete omaduste tõttu on astelpaju sobilik kiiritusravi saavate­le haigetele. Astelpajuõli määritakse nahale enne kiiritusravi, et vähenda­da kudedes rakukahjustusi.

Kõige tähtsam on Metsari meelest astelpaju juures põletiku­vastane toime. «Kui kurk valutab ja marja sööd, siis hakkab parem,» ütleb tema kogemus. «Teised on rääkinud, et enne astelpaju kasu­tamist olid talvel tihti tõbised, aga nüüd seda hirmu enam pole.»

RETSEPT.
1 spl purustatud marju Ja lehti valada Die ühe klaasi keeva veega; Lasta tõmma­ta 15 minutit, Kurnata. Juua meega teed pool klaasi korraga mitu korda päevas.
Eriti hea on seda teed juua talvel, et ennetada külmetushaigust

Allikas: Selma Teesalu

ASTELPAJU

Vahepeal läänemaailma jaoks unustusehõlma vajunud taim taasavastati 1930. aastatel Venemaal Barnaulis asuvas Siberi aiandusinstituudis.

Legendid räägivad, et vanad kreeklased lisanud astelpaju lehtija noori oksi võistlushobuste sööda huika, mis neile nii hästi mõjunud, et karva kohe läikima löönud.

Looduses kasvab Euroopast Siberini, Hiina ja Põhja-Indiani.

Marge Väikenurm, Valgamaalane (28.08.2012)

 

2012-08-29T10:00:00+00:00Kolmapäev, 29. august, 2012|Uudised|