Tartu Ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessor Selma Teesalu kiidab taevani astelpaju, mida kasvatatakse ka Valgamaal.
«Kui olin noor arst, siis käisime Moskvas ja mujal suurel Venemaal seminaridel ning tõime patsientidele kaasa astelpajuõli. Tore, et astelpaju on meil kasvatama hakatud,» sõnas Teesalu. «Astelpaju on üks meie rahvuslikest rikkustest.»
Tõrva mees Pärt Metsar kasvatab astelpaju juba üksteist aastat. Tema põllul saaki andvast 5000 astelpajupõõsast ei piisa, seega ostab Metsar marju kokku üle Eesti. Nendest laseb ta juba kuus aastat valmistada toormahlajooki, külmutatud marjad lähevad teele Soome.
Astelpaju kasvatamises ei ole midagi keerulist, sest see on leplik taim ja suurt hooldamist ei vaja. Raskem on astelpajumarju aga korjata, sest viljad kasvavad okstel tugevalt ja tihedalt.
Alguses kasutas Metsar korjamiseks meisterdatud raputit, mis kukutas marjad võrgule. Kogemus näitas lõpuks, et see lõhub marju. Nüüd on korjamine tunduvalt kergem: marju täis oksad lõigatakse lihtsalt maha. Kasvavad uued võrsed ja ülejärgmisel aastal on saak paremgi.
«Lõikame oksad maha, paneme külma ja hiljem on hea puhastada: külmunud mari tuleb oksa küljest ilusti lahti,» ütles Metsar.
Astelpaju toob tervise
Astelpaju toormahlajook, mida Metsar aastas 100 000 pudelit teha laseb, on valmistatud sügav-külmutatud astelpajumarjadest.
Marjad purustatakse, lisatakse vesi ning suhkur. Jooki ei kuumutata ja Metsari kinnitusel ei lisata mahlale säilitusaineid. Magushapu jook säilib nädala.
Selma Teesalu sõnul ongi astelpajumarjadest kõige mõistlikum valmistada toormahla, mida võib ka sügavkülmutada. Professori kinnitusel külmutamine mahla väärtust eriti ei langeta.
Astelpajumarjad on vitamiinirikkad. Neis on palju B-grupi vitamiine, rohkelt C-vitamiini, samuti vitamiini A eelühendeid. Peale selle on neis karotenoide ja flavonoide. Veel sisaldavad marjad mineraalaineid, mangaani, boori, räni ja pektiini ning muud. «Need kõik on organismile väga väärtuslikud,» rõhutas Teesalu.
Veidi on marjades ka asendamatuid rasvhappeid oomega-3 ja oomega-6. «Kui kõrvutame astelpajumarju linaseemnetega, siis viimased on muidugi rasvhapeterikkamad,» tõdes Teesalu.
Tihti unustatakse tema sõnul aga ära, et peale marjade saab kasutada astelpajulehti, milles on palju C-vitamiini.
Vererõhk normi
Kui on muresid vererõhuga, siis soovitatakse juua astelpaju toormahla, kasutada marju või lehti. Arooniamarju võiksid kasutada kõrge vererõhuga inimesed, aga astelpajumarju tohivad süüa mi kõrge kui ka madala vererõhuga kimpus olijad.
Head teeb astelpaju veel südamele ja veresoonkonnale. Astelpajuõli sobib seedeprobleemide leevendamiseks. Samas on C-vitamiini rohkuse tõttu hapu astelpaju vastunäidustatud neile, keda vaevab mao ülehappesus.
«Minu kogemus on, et väga sageli on meie inimestel probleeme hoopis mao alahappesusega ja selle vastu ei ole apteegis mitte midagi pakkuda,» lausus Teesalu, lisades, et siin tulebki appi astelpaju. «Inimene, kellel on ala-happesus, tahab alati haput süüa, seedimine on puudulik ning ta ei talu eriti valgurikkaid toitusid.»
Teesalu soovitab hommikuti tühja kõhu peale võtta teelusikatäis astelpajuõli, kui on seedeprobleeme. Kui suunurkades on lõhed või vaevab suulimaskestapõletik, ka siis on astelpajuõli samuti omal kohal. Antioksüdantsete omaduste tõttu on astelpaju sobilik kiiritusravi saavatele haigetele. Astelpajuõli määritakse nahale enne kiiritusravi, et vähendada kudedes rakukahjustusi.
Kõige tähtsam on Metsari meelest astelpaju juures põletikuvastane toime. «Kui kurk valutab ja marja sööd, siis hakkab parem,» ütleb tema kogemus. «Teised on rääkinud, et enne astelpaju kasutamist olid talvel tihti tõbised, aga nüüd seda hirmu enam pole.»
RETSEPT.
1 spl purustatud marju Ja lehti valada Die ühe klaasi keeva veega; Lasta tõmmata 15 minutit, Kurnata. Juua meega teed pool klaasi korraga mitu korda päevas.
Eriti hea on seda teed juua talvel, et ennetada külmetushaigust
Allikas: Selma Teesalu
ASTELPAJU
Vahepeal läänemaailma jaoks unustusehõlma vajunud taim taasavastati 1930. aastatel Venemaal Barnaulis asuvas Siberi aiandusinstituudis.
Legendid räägivad, et vanad kreeklased lisanud astelpaju lehtija noori oksi võistlushobuste sööda huika, mis neile nii hästi mõjunud, et karva kohe läikima löönud.
Looduses kasvab Euroopast Siberini, Hiina ja Põhja-Indiani.
Marge Väikenurm, Valgamaalane (28.08.2012)
